Mis saab inimese laenudest ja arvetest pärast tema surma?
Lähedase surmaga kaasneb lisaks leinale hulk praktilisi küsimusi, millega tuleb varem või hiljem tegeleda. Üks neist puudutab rahaasju: mis saab lahkunu kontost, arvetest ja näiteks kodulaenust ning mida peaksid lähedased või pärijad esimesena tegema?
„Kui inimese surm on registreeritud Eestis, saame sellekohase info üldjuhul järgmisel päeval automaatselt. Kui inimene on surnud välismaal, tuleb panka sellest teavitada ning esitada ka välisriigis väljastatud surmatunnistus. Panka võib kliendi surmast teavitada pärija, matusekulude katja või mõni teine isik,“ selgitas Swedbanki kliendikeskuse juht Helen Ree.
Kohustused jäävad kehtima
Kui pangani on jõudnud info kliendi surmast, siis ei too see automaatselt kaasa tema sõlmitud lepingute ja maksete lõppemist ning pärimismenetluse ajal kohustused ei peatu.
Notar Rainis Inti sõnul jäävad pärandaja laenud, liisingud ja arved kehtima ning lähevad koos muu varaga üle pärijale. „Pärijal on otsustamiseks aega kolm kuud ja see periood hakkab jooksma hetkest, mil ta sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Kui pärija selle aja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks,“ kirjeldas ta.
Notari sõnul ütleb pärimisseadus, et kuni pärija pole pärandit vastu võtnud, ei tohi temalt nõuda pärandaja kohustuste – näiteks laenumakse või arve – tasumist. Erandiks on aga nõuded, mis on tagatud pandiõigusega mõnele pärandvara hulka kuuluvale esemele, näiteks hüpoteegiga koormatud kodu. Neid võib nõuda ka enne, kui pärandi avanemisest on möödas üle kolme kuu.
Samas on oluline teada, et laenude ja liisingute puhul jäävad pärimismenetluse kestel olemasolevad lepingud kehtima ning jätkub ka intresside arvestamine ja maksegraafiku järgimine vastavalt lepingu tingimustele.
Swedbanki kliendikeskuse juht tõi välja, et kui laenumakseid ei tasuta, võib tekkida võlgnevus ning sellele võivad lisanduda ka viivised ja muud lepingus ette nähtud kulud. „Seetõttu on oluline, et lähedased ja võimalikud pärijad võtaksid pangaga esimesel võimalusel siiski ühendust. Nii saab pank hinnata konkreetset olukorda ja vajadusel leida ajutisi lahendusi kuni pärimismenetluse lõpuleviimiseni,“ lisas ta.
Kui pärija ei ole teada, ei viibi pärandvara juures või pole selge, kas keegi on pärandi vastu võtnud, võib kohus määrata pärandile hooldaja. „Hooldaja ülesanne on hoida vara heaperemehelikult ning tasuda pärandvara arvelt jooksvad kohustused. Nii ei jää vajalikud maksed katmata isegi siis, kui pärijaid pole veel leitud,“ rääkis Int.
Samuti tasub esimesel võimalusel välja selgitada, kas inimesel oli sõlmitud elukindlustus. Selline kindlustus võib laenu- või liisinguvõtja surma korral katta kohustuse täielikult või osaliselt vastavalt kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustussummale.
E-arved ja püsikorraldused võivad jätkuda
Kui lahkunu nimele on sõlmitud lepingud arvete maksmiseks, tuleb igat maksesaajat lepingu omaniku surmast eraldi teavitada. Kui seda ei tehta ning lahkunu nimele laekuvad jätkuvalt e-arved, mille tasumiseks on sõlmitud püsikorraldus, võivad maksed raha olemasolul automaatselt jätkuda.
„Seadusest tulenevalt ei saa pank neid lepinguid ise lõpetada. Pangas on õigus lepinguid lõpetada pärijal, kellel on pärimisõigust tõendav dokument,“ ütles Ree. Samuti ei tohi keegi teine pärast inimese surma kasutada lahkunule kuuluvaid pangakaarte, autentimisvahendeid ega raha. Seda ka juhul, kui inimesel oli eluajal selleks olemas volitus, sest pärast tema surma volitus enam ei kehti.
Inti sõnul tasub arvestada, et pärimistunnistuse väljastamine võtab aega. Notar väljastab pärimistunnistuse alles siis, kui pärija õigus ja selle ulatus on piisavalt selge – tavaliselt mitte varem kui kuu aega pärast pärimismenetluse algatamisest teatamist.
Matusekuludeks saab teatud tingimustel raha kasutada
Pank saab matusekulude katmiseks teha ühe kuu jooksul pärast kliendi surma ühekordse väljamakse kuni 2000 eurot. Eeldusel, et lahkunu kontol on piisavalt raha.
See võimalus kehtib surnud kliendi abikaasale, täisealisele lapsele, vanemale, elukaaslasele, õele või vennale surmatõendi originaali esitamisel. Eelpool nimetamata isikutele on võimalik raha välja maksta ametlike kuludokumentide alusel.
Kui kliendi surmast on möödunud rohkem kui üks kuu, maksab pank pärandi välja ainult pärimis- või omandiõigustunnistuse alusel.
Kui võlgu on rohkem kui varasid
Kui pärija kardab, et pärandaja võlad ületavad tema vara, ei pea ta sellepärast pärandist loobuma. „Mõistlikum on pärand siiski vastu võtta ja seejärel taotleda notarilt pärandvara inventuuri. Inventuuri käigus selgitab kohtutäitur välja kõik pärandaja varad ja kohustused,“ ütles Int.
„Kui inventuur on tehtud, võib pärija taotleda kohtult pärandvara pankroti väljakuulutamist – nii tasutakse võlad ainult pärandvara arvelt ning pärija ei pea oma isiklikku vara kohustuste katmiseks kasutama. Nii jäävad pereasjad pereringi ja ei kaasne tarbetuid arusaamatusi kaugemate sugulastega, kellele pärand loobumise korral edasi läheks,“ lisas ta.
Lähedaste elu saab pärandaja aga hõlbustada juba eluaajal. „Tasub hoida korrastatud ülevaadet oma varadest, laenudest, liisingutest, muudest kohustustest ja kindlustustest ning anda lähedastele teada, kust seda infot vajadusel leida,“ ütles Int.
Pärandvara vastuvõtnud pärijad saavad otsustada, kas võimalusel jätkata näiteks kodulaenu maksmist ja vara kasutamist või leida mõni muu lahendus, näiteks vara müüa ning tasuda laenukohustus saadavast müügitulust.
Panga eesmärk on sellistes olukordades leida koostöös pärijatega mõistlik lahendus, mis arvestab konkreetse olukorra ja kõigi osapooltega.
The post Mis saab inimese laenudest ja arvetest pärast tema surma? appeared first on Swedbanki blogi.
