Korea tootmisvõimekus kohtub Eesti tehnoloogiaga: kaitsetööstuse koostöö laieneb hangetelt ühise arenduse suunas

Foorumil kõlanud sõnum oli selge: järgmine samm Eesti ja Korea kaitsetööstuse koostöös ei ole lihtsalt järgmine tehing, vaid esimene konkreetne ühine projekt. Korea tootmisvõimekuse ja Eesti tehnoloogia ühendamine võib luua uusi võimekusi mõlemale riigile ning avada ühiseid võimalusi ka rahvusvahelistel turgudel.

Foorumi avanud EISi juhatuse liige Ivar Pae rõhutas pikaajaliste tööstus- ja tehnoloogiapartnerluste arendamise tähtsust. „Korea toob koostöösse tööstusliku mastaabi, tugeva tootmisvõimekuse ja globaalse haarde, Eesti aga paindlikkuse, digipädevuse ja tugeva innovatsiooniökosüsteemi,“ ütles Pae avakõnes.

Eesti ja Lõuna-Korea kaitsetööstussuhetel on juba tugev alus. Eesti otsustas 2018. aastal soetada Lõuna-Koreast K9 liikursuurtükid ning koostöö on hiljem laienenud Chunmoo mitmikraketiheitjate hankeni. Foorumil vaadati aga järgmisest relvasüsteemi ostust kaugemale: kuidas ühendada Korea suuremahuline tootmis- ja süsteemiintegratsiooni võime Eesti digitehnoloogia, tarkvara, robootika ja autonoomsete süsteemidega.

Korea tootmisvõimekus ja Eesti innovatsioon täiendavad teineteist

Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu juhi Kalev Koidumäe esitletud andmete järgi kuulub liitu 247 ettevõtet ning Eesti kaitsetööstuse 2025. aasta käive ulatus 750 miljoni ja eksport 450 miljoni euroni. Eesti ettevõtete kompetentsid ulatuvad piiriseirest, küberkaitsest ja elektroonilisest sõjapidamisest robootika, droonitõrje, sensorite, laevaehituse ja kosmosetehnoloogiateni.

Milrem Roboticsi tegevjuht Kuldar Väärsi tõi foorumil välja, et Korea on väga tugev raske kaitsetehnika tootmises, samal ajal kui Eesti ettevõtete oluline väärtus on Ukrainast saadud praktiline kogemus. Üheks Eesti arenevaks võimekuseks nimetas ta mehitatud ja mehitamata tehnoloogiate ühendamist. Suurt koostööpotentsiaali näeb Väärsi muu hulgas õhukaitses ja robootikas, kus turunõudlus püsib tema hinnangul kõrge ka järgmise viie kuni kümne aasta jooksul.

Skeleton Technologiesi strateegiliste suhete asepresident Arnaud Castaignet rõhutas vastupidavate tarneahelate tähtsust. Tema sõnul peab kaitsetööstus olema valmis siis, kui seda päriselt vaja läheb, ning selleks peavad Eesti ja Korea ettevõtted jõudma üksteise väärtusahelatesse.

Eesti positsiooni toetab ka tihe seotus Euroopa ja NATO kaitseinnovatsiooni süsteemidega. Eesti ettevõtted osalevad 82 Euroopa Kaitsefondi projektis, mille konsortsiumide koguväärtus ületab 700 miljonit eurot. Euroopa Kaitsefondi projektide edukuse järgi on Eesti tööstus Koidumäe ettekande kohaselt viiendal kohal ning Eestis tegutseb ka NATO DIANA piirkondlik keskus.

Järgmine samm on konkreetne ühine projekt

Kuigi võimalikke koostöövaldkondi on palju, sõnastas Nortali kaitsevaldkonna asepresident Marko Kaseleht järgmise sammu lihtsalt: vaja on ühte reaalset ühisprojekti konkreetsele lõppkasutajale. Üks võimalus on ühendada Eesti tarkvara- ja sensorite integreerimise oskused Korea riistvaraga. Võimalike rakendustena tõi Kaseleht välja olukorrateadlikkuse, eelhoiatuse, satelliidiandmete analüüsi ning mere- ja rannikuseire. Koostöövõimalusi nägi ta ka kosmosevaldkonnas ja merenduses.

LIG Defense & Aerospace’i Euroopa äri juht Mookyum Kim tõi ühe võimalusena välja Korea radarite ja sensorite ühendamise Eesti AI-põhise masinnägemise ja robootikaga. Selliseid lahendusi saaks kasutada näiteks piiride ja kriitilise taristu kaitsmiseks. Ka Hanwha Aerospace’i Chunmoo üksuse juht Myungsik Shim rõhutas, et tehnoloogiast üksi ei piisa. Koostöö võiks tema sõnul alata väiksematest projektidest, ühistest katsetustest ning teadus- ja arendustegevusest ja kasvada sealt samm-sammult edasi. Shimi sõnum oli, et järgmises etapis tuleks küsida vähem, mida Korea saab Eestile müüa, ning rohkem, mida kaks riiki saavad koos luua.

Ühe võimaliku mudelina nähakse Korea tootmis- ja platvormivõimekuse ühendamist Eesti AI-, robootika-, küber- ja tarkvaratehnoloogiaga. Ühiselt arendatud ja testitud lahendused võiksid pakkuda uusi võimekusi mõlemale riigile ning jõuda edasi ka laiematele rahvusvahelistele turgudele.

Kontaktidest pikaajalise partnerluseni

Koostöö ei sõltu ainult tehnoloogiast. Korea kaitsehangete ameti DAPA esindaja Jeongjae Lee tutvustas foorumil Korea kaitsehangete süsteemi ja rahvusvahelise koostöö võimalusi, sealhulgas liikumist tehingupõhisest suhtest ühise teadus- ja arendustegevuse, tootmise ja pikaajalisema koostöö suunas. Eesti kaitseinvesteeringute keskkonda käsitlesid Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi ja Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp. Korea Ekspordi-Impordipanga Varssavi esinduse juht Seon Woo Ahn tutvustas omakorda rahastamis- ja garantiivõimalusi rahvusvaheliste kaitsetööstusprojektide toetamiseks.

Foorumi üheks konkreetseks tulemuseks oli Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu ning Korea Kaitsetööstuse Assotsiatsiooni koostöömemorandumi allkirjastamine, mis loob raamistiku ettevõtete kokkuviimiseks ning ühiste teadus- ja arendusprojektide, investeeringute ja rahvusvaheliste ärivõimaluste leidmiseks. Ka EDIA seadis kohtumise eesmärgiks ühiste R&D-projektide, investeeringute ning ELi ja NATO programmide konsortsiumide ettevalmistamise.

Korea suursaadik Eestis Ileung Kim kirjeldas memorandumit kahe riigi kaitsetööstuse ökosüsteemide ühendamise algusena. Korea Kaitsetööstuse Assotsiatsiooni aseesimees Namwoo Lee nägi samuti võimalust arendada senine koostöö sügavamaks partnerluseks.

Foorumi pärastlõuna oli pühendatud enam kui 80 eelnevalt kokku lepitud üks-ühele ärikohtumisele. Nende eesmärk oli viia päeva jooksul räägitud koostöö konkreetsete ettevõtete, tehnoloogiate ja võimalike projektideni. Korea delegatsiooni kuulus seitse kaitsetööstusettevõtet, lisaks Korea kaitsehangete amet DAPA, Korea Ekspordi-Impordipank KEXIM, Korea Kaitsetööstuse Assotsiatsioon KDIA ja Korea kaubandus- ja investeeringute edendamise agentuur KOTRA.

The post Korea tootmisvõimekus kohtub Eesti tehnoloogiaga: kaitsetööstuse koostöö laieneb hangetelt ühise arenduse suunas appeared first on EIS.