Strateegi veerg oktoober 2026

Kuu keskseks sündmuseks ei olnudki seekord aktsiaturg, vaid võlakirjade järsk hinnalangus. USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus kerkis septembri jooksul 4,75%-lt 5,28%-ni ehk enam kui poole protsendipunkti võrra. Bloombergi andmetel oli tegemist suurima ühe kuu tootluse tõusuga alates 2022. aastast. Ka Euroopas liikusid tootlused kõrgemale: Saksamaa 10-aastase võlakirja tootlus tõusis 3,32%-lt 3,59%-ni.

Tootluste tõusu taga on mitu tegurit korraga. Esiteks püsis majanduskasv oodatust tugevamana. Teiseks suurendasid kõrged energiahinnad taas inflatsiooniriski. Kolmandaks vajavad nii valitsused kui ka tehnoloogiaettevõtted järjest rohkem kapitali. Avaliku sektori suured eelarvekulutused konkureerivad ressursside osas AI-andmekeskuste, energia- ja infrastruktuuriinvesteeringutega ning investorid soovivad pikaajalise kapitali pakkumise eest kõrgemat kompensatsiooni. See on oluline režiimimuutus. Investoritel tasub arvestada võimalusega, et 2020. aastate väga madalate intressimäärade maailm ei tule niipea tagasi.

Septembri teine suur teema oli energia. Lähis-Ida konflikt ja transpordihäired Hormuzi väina ümbruses on hoidnud naftaturu pingelisena. Brent liikus kuu jooksul üle 100 dollari barrelist ning lõpetas septembri 103,5 dollari juures. Kõrge energiahind suurendab nii transpordi- kui tootmiskulusid ja raskendab keskpankade võitlust inflatsiooniga. Siit tuleneb üks tänase turu olulisemaid riske: kui energiahinnad püsivad kõrgel, võib inflatsiooni taandumine võtta oodatust kauem aega ning intressimäärad peavad samuti kauem kõrgel püsima.

Makropilt

USA oli septembris arenenud riikide selge kasvuliider. S&P Globali esialgne PMI näitas majandusaktiivsuse kasvu kiireimas tempos alates 2021. aasta juulist. Kiirenesid nii teenused kui ka töötlev tööstus ning ettevõtted suurendasid töökohtade arvu viimase nelja aasta kiireimas tempos. PMI põhjal oli USA majanduse kasvutempo kolmanda kvartali lõpus ligikaudu 5% aastases arvestuses, mis on kaugel majanduslanguse stsenaariumist.

Septembris tõstis Föderaalreserv baasintressi 25 baaspunkti võrra vahemikku 3,75–4,00%, tehes esimese intressitõusu pärast 2023. aastat. Keskpanga jaoks on probleemiks kombinatsioon tugevast majandusest ja inflatsioonist, mis püsib endiselt selgelt üle 2% eesmärgi.

Kuu lõpus tuli siiski ka positiivne signaal. Augusti USA PCE-inflatsioon aeglustus aastases võrdluses 3,4%-ni ning alusinflatsioon 3,0%-ni. Mõlemad olid turu ootustest madalamad, mis vähendas ootusi, et järgmine intressitõus peaks tingimata toimuma juba oktoobris. Investorile tähendab see, et USA Keskpank liigub praegu väga kitsal rajal. Liiga kiire karmistamine ohustaks majanduskasvu, kuid liiga leebe rahapoliitika võiks kinnistada inflatsiooni.

Ka euroala majandus on osutunud kardetust vastupidavamaks. Septembri PMI järgi kiirenes majandusaktiivsuse kasv tugevama tasemeni alates 2023. aasta aprillist. S&P Globali hinnangul vastas küsitlus ligikaudu 0,4% kvartalikasvule. Tööstust toetavad muu hulgas kaitse- ja infrastruktuurikulutused ning majanduses on hakanud nähtavamaks muutuma ka AI-ga seotud investeeringud.

Probleemiks on taas inflatsioon. Kõrged nafta- ja gaasihinnad on muutnud hinnaväljavaate ebamugavamaks ning Euroopa Keskpank tõstis 10. septembril baasintresse 25 baaspunkti. Euroopa Keskpank prognoosib euroala 2026. aasta inflatsiooniks 3,0%, 2027. aastaks 2,5% ja 2028. aastaks 2,1%. Samas tõsteti euroala selle aasta majanduskasvu prognoos 0,9%-ni.

Jaapanis jätkus septembris väga oluline struktuurne muutus: riik liigub lõplikult välja nullintresside maailmast. Jaapani Keskpank tõstis septembris baasintressi 1,00%-lt 1,25%-le, mis on kõrgeim tase 31 aasta jooksul. Majanduse tugevus õigustab rahapoliitika karmistamist. Septembri PMI oli 52,5, mis viitab jätkuvale kasvule, kuigi augustiga võrreldes aeglasemas tempos. Eriti tugev oli töötlev tööstus, mida toetavad nõrk jeen ja tugev eksport.

Hiina septembri makronäitajad tõid ettevaatlikult positiivse signaali. Ametlik töötleva tööstuse PMI tõusis 49,8-lt 50,1-le, liikudes tagasi kasvu tähistavale territooriumile. Tööstustoodangu komponent tõusis 51,7-ni ja uued tellimused olid 50,5. Ka teenused ja ehitus pöördusid taas kasvule.

Aktsiaturud

Investorite jaoks pakkusid septembris parimat tootlust Brasiilia, Taiwani ja Jaapani aktsiaturud, mis kasvasid eurodes mõõdetuna vastavalt 7,6%, 6,1% ja 5,3%.

Brasiilia Keskpank kärpis nii augustis kui septembris intresse 25 baaspunkti võrra, mis toetas kinnisvara-, tarbimis- ja teisi intressitundlikke aktsiaid. Lisaks hakkasid Investorid rohkem hinnastama võimalust, et presidendivalimised võivad tuua 2027. aastaks fiskaalselt konservatiivsema poliitika, mis meelitas välisinvestoreid Brasiilia börsile tagasi.

Taiwani ettevõtete augusti käibed olid erakordselt tugevad. Goldman Sachsi kajastanud andmete järgi kasvas noteeritud ettevõtete müügitulu aastaga koguni 55%, mis toetas usku kolmanda kvartali headesse kasumitesse.

Jaapan on üks väheseid suuri turge, kus intressimäärade tõus võib osale börsist olla struktuurselt positiivne. Aastakümneid ülimadalate intressidega tegutsenud pangad saavad järsemast tulukõverast ja kõrgematest intressimääradest parandada netointressimarginaale.

Kõige enam kukkus septembris Türgi börs, mis langes kuuga eurodes mõõdetuna 15,7%. Türgi aktsiaturul oli viimastel aastatel tekkinud probleem, kus osa fonde oli koondanud väga suuri positsioone väikese vabalt kaubeldava aktsiate arvuga ettevõtetesse. Fondide kontsentreeritud ostud aitasid nende aktsiate hindu tõsta, mis omakorda suurendas fondide NAV-i ja meelitas juurde uusi investoreid.

Türgi kapitaliturgude regulaator kehtestas augusti lõpus rangemad piirangud sellele, kui suure osa fondist võivad moodustada vähelikviidsed aktsiad. Uued piirangud sundisid fonde oma portfelle ümber hindama ning suurendasid vajadust likviidsuse järele. Kui vähelikviidsete aktsiate hinnad hakkasid langema, ei saanud fondivalitsejad neid piisavas mahus müüa ilma turuhinda veelgi rohkem alla surumata. Seetõttu hakkasid nad müüma hoopis seda, mida oli võimalik müüa, sealhulgas suuremaid ja likviidsemaid BIST 100 ettevõtteid. See muutis algselt väikeste ettevõtete probleemi kogu börsi probleemiks.

Eurostoxx 600 indeks langes septembris 2,4%. Samal ajal tõusis SP500 indeks möödunud kuul eurodes mõõdetuna 2,1% ning Nasdaq 100 kasvas 4,4%. Väga hästi läks USA ja Euroopa tehnoloogiasektoril, samal ajal kui suurimad kaotajad olid USA pankade ning Euroopa kinnisvarafirmade aktsiad.

Võlakirjad

Septembris sattusid investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjad surve alla, kuid oluline on eristada intressiriski ja krediidiriski. Ettevõtete maksevõime pärast investorid suurt muret ei tundnud ning krediidimarginaalid püsisid ajalooliselt kitsad. Võlakirjade hindu survestas hoopis riigivõlakirjade tootluste järsk tõus, mille taga olid tugev majandus, taas kasvanud inflatsioonioht ja keskpankade karmim toon.

USA kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus tõusis kuuga 4,32%-lt 4,9%-le. USA kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus kasvas kuuga 59 baaspunkti, lõpetades septembri 5,3% tasemel. USA 30 aasta pikkuse võlakirja tootlus kasvas kuuga 39 baaspunkti, liikudes 5,6% tasemele.

Saksamaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus liikus augusti lõpu 2,91% tasemelt septembri lõpuks 3,0% juurde. Saksamaa kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus tõusis kuuga 3,29% juurest 3,44% tasemele. Prantsusmaa kahe aasta pikkuse riigivõlakirja tootlus kasvas kuuga 3,09% juurest 3,68% tasemele. Prantsusmaa kümne aasta kestusega riigivõlakirja tootlus liikus kuuga 4,14% juurest 4,89% tasemele.

Septembri üks huvitavamaid teemasid oli tehisintellekti investeerimisbuumi mõju võlakirjaturule. AI-andmekeskuste, kiipide, elektrivõrkude ja muu infrastruktuuri väljaehitamine nõuab erakordselt palju kapitali. See tähendab, et ka maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted kasutavad investeeringute finantseerimiseks üha rohkem võlakirjaturgu. Allianz Global Investorsi hinnangul on AI-ga seotud USA investment-grade võlakirjade emissioon 2026. aastal teel peaaegu kahekordistuma võrreldes eelmise aastaga ning AI-ga seotud ettevõtted moodustasid juuni lõpuks üle 16% USA ettevõtete võlakirjaindeksist.

USA investeerimisjärgu võlakirjade ligi 6% tootlus ja Euroopa ligikaudu 4–4,5% tootlus on pikaajalise investori vaates juba arvestatava tootlusega sisenemistase. See tähendab, et järgmiste aastate oodatava tootluse saamiseks ei pea tingimata lootma vaid aktsiate kasvule.

USA investeerimisjärgu võlakirjade krediidimarginaal oli septembri lõpus 84 baaspunkti, võrreldes septembri alguse 81 baaspunktiga. See tähendab, et investor saab ettevõtteriski võtmise eest riigivõlakirjadega võrreldes endiselt üsna väikese lisatasu. Seetõttu on oluline mõista, et antud võlakirjad on atraktiivsed eelkõige kõrge absoluutse intressitootluse, mitte odavate krediidimarginaalide tõttu.

USA investeerimisjärguta ettevõtete võlakirjade keskmine tootlus lunastumiseni liikus augusti lõpu 7,49% tasemelt septembri lõpuks 8,16% juurde. Sarnaste Euroopa võlakirjade tootlus kasvas kuuga 99 baaspunkti, jõudes septembri lõpuks 6,53% tasemele.

September oli investeerimisjärguta võlakirjade jaoks märksa keerulisem kui eelnevad kuud. Kui investeerimisjärgu võlakirjade hinnalanguse taga oli peamiselt riigivõlakirjade intressitõus, siis kõrge tootlusega võlakirjade turul lisandus sellele juba nähtav krediidimarginaalide laienemine. Investorid ei karda veel laiapõhjalist maksejõuetuse tsüklit, kuid hakkasid nõudma nõrgema krediidikvaliteediga ettevõtete hoidmise eest rohkem kompensatsiooni.

Toorained ja valuutad

September oli tooraineturul eelkõige energiašoki ja geopoliitilise riskipreemia kuu. Lähis-Ida konflikt ning häired Pärsia lahe energiavoogudes tõstsid nafta ja Euroopa gaasi hindu ning suurendasid taas inflatsiooniriski. Samal ajal püsis tööstusmetallide pikaajaline nõudluspilt tugev tänu elektrifitseerimisele, elektrivõrkude laiendamisele ja AI-andmekeskuste investeeringutele. Väärismetallides oli pilt vastupidine: tugevnenud intressitõusuootused tõid pärast suvist hinnatõusu kaasa korrektsiooni.

Energiaturg oli septembri suurim tähelepanu keskpunkt. Brent alustas kuud 90 dollari ümbrusest, kuid liikus kuu jooksul üle 100 dollari ning käis futuuriturul septembri keskpaigas ligikaudu 109 dollari juures barrelist. Kuu lõpus toimus osaline tagasitõmbumine.

Naftahinna tõusu taga oli eelkõige pakkumisrisk. Lähis-Ida konflikti tõttu on naftavedu Hormuzi väina kaudu jätkuvalt häiritud ning septembris lisandusid probleemid Saudi Araabia alternatiivsete ekspordikanalitega. Samal ajal vähendasid rünnakud Venemaa energiainfrastruktuurile rafineerimisvõimsust.

Septembris muutus makrokeskkond väärismetallide jaoks ebasoodsamaks, sest tugev USA majandus ja inflatsioonirisk suurendasid ootusi kõrgemate intressimäärade suhtes. Kulla hind liikus kuu jooksul allapoole ning septembri lõpu Londoni fikseering oli 4160 dollarit untsist, võrreldes augusti lõpu tasemega üle 4400 dollari.

Teraviljaturgudel lisab ebakindlust Musta mere piirkond, kus Venemaa ja Ukraina ekspordilogistika on jätkuvalt geopoliitiliselt tundlik. Üks septembri märkimisväärsemaid liikumisi toimus aga kakaos, mille hind kukkus veerandi võrra, sest Lääne-Aafrika põuaga seotud kartused vähenesid vihmade saabudes.

September oli valuutaturgudel eelkõige keskpankade ja intressierinevuste kuu. Föderaalreserv, Euroopa Keskpank, Jaapani ja Norra Keskpangad tõstsid intresse, samal ajal kui turg pidi ümber hindama veel suvel valitsenud ootust, et globaalne intressitsükkel liigub järk-järgult allapoole.

Kuu teine oluline teema oli energia. Nafta hinna tõus üle 100 dollari muutis atraktiivsemaks energiaeksportijate valuutad, kuid tekitas probleeme suurematele energiaimportijatele. See aitas kaasa Norra krooni suhtelisele tugevusele ning muutis euro, jeeni ja Rootsi krooni väljavaate keerulisemaks.

Kuu graafik

Finantsturgude väljavaade

Septembri sündmused ei viita tingimata sellele, et investor peaks riski vältima. Vastupidi, maailmamajandus on püsinud oodatust tugevamana ning ettevõtete kasumikasv toetab aktsiaturgu. Samal ajal ei saa alahinnata fakti, et raha hind muutunud. Üle 5% USA 10-aastase riigivõlakirja tootluse juures peab riskantsem investeering pakkuma investorile senisest veenvamat oodatavat tootlust.

Seetõttu muutub portfellides järjest olulisemaks instrumentide valik. Aktsiates eelistame kvaliteetseid ettevõtteid, millel on tugev bilanss, hea rahavoog ja võime kõrgemate finantseerimiskuludega hakkama saada.

Tehisintellekt jääb pikaajaliseks investeerimisteemaks, kuid kõrgete väärtuskordajate tõttu muutub ettevõtete valik järjest tähtsamaks. Investorile muutuvad järjest huvitavamaks elektrifitseerimise ja energia salvestamisega seotud valdkonnad. Võlakirjades on kõrgemate tootluste positiivne külg see, et kvaliteetsed riigi- ja investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjad pakuvad taas arvestatavat jooksvat tootlust. Samas võib pikema tähtajaga võlakirjade hinnakõikumine püsida suur, kui inflatsiooni- või eelarveriskid uuesti kasvavad.

Finantsturud on jõudnud olukorda, kus majanduslangus ei ole lähiaja baasstsenaarium, kuid ka kiiret tagasipöördumist odava raha keskkonda pole põhjust oodata. See muudab järgmiste kvartalite investeerimiskeskkonna varasemast valivamaks.

Kallima raha hinnaga keskkond soosib hästi hajutatud portfelli, kus aktsiarisk on tasakaalustatud kvaliteetsete võlakirjade ja alternatiivsete investeeringutega. Järgmise turuliikumise võti ei pruugi olla enam asjaolu, kui kiiresti intressimäärad langevad, vaid see, millised ettevõtted suudavad uues, kallima kapitali keskkonnas kõige paremini kasumit kasvatada.

Artikli autor Tarmo Tanilas on Swedbanki privaatpanganduse strateeg.

Käesolevat teavet ei tohiks käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus. Välisvaluutas denomineeritud väärtpabereid mõjutab valuutakursside muutmise risk, mis võib vastavate väärtpaberite väärtust nii kasvatada kui ka kahandada.

The post Strateegi veerg oktoober 2026 appeared first on Swedbanki blogi.