Elutähtsad pangateenused: mida see panga ja kliendi jaoks tähendab?

Mida tähendab elutähtis teenus?

Elutähtsad on teenused, millest sõltub ühiskonna igapäevane toimimine ning mille ulatuslik katkemine võib ohustada inimeste elu ja tervist või mõjutada oluliselt riigi majandust ja riigikaitset. Nende hulka kuuluvad näiteks elektri-, vee-, side- ja toiduvarustuse tagamine, aga ka kindlad pangateenused.

Elutähtsa teenuse osutaja on õigusaktides määratletud staatus, millega kaasnevad konkreetsed kohustused kindlate teenuste toimepidevuse tagamiseks. Elutähtsate teenuste toimepidevuse õiguslikud alused sätestab Eestis alates 1. oktoobrist 2026 kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KORKS).

Panganduses korraldab elutähtsate teenuste toimepidevust Eesti Pank ning täpsemad nõuded sätestab Eesti Panga presidendi määrus „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. Määruses on nimetatud ka pangad, kes on elutähtsa teenuse osutajad. Swedbank on Eestis elutähtsa teenuse osutaja.

Mis on elutähtsad teenused panganduses?

Õigusaktide tähenduses ei ole kõik panga pakutavad teenused elutähtsad. Panganduses loetakse elutähtsateks teenusteks kaht tüüpi teenuseid:

makseteenused ehk pangasisesed ja Eestis pankadevahelised maksed ning kaardimaksed;

sularaharinglus ehk sularaha kontole sisse- ja kontolt väljamaksmine.

Elutähtsa teenuse osutaja staatus tähendab, et pank peab olema nimetatud teenustega seotud häireteks võimalikult hästi valmistunud: hindama võimalikke riske, looma varulahendused ning kavandama, kuidas häiritud teenused kiiresti taastada. Need teenused peavad olema ka kriisiolukorras parimal võimalikul moel tagatud.

Ka elutähtsas teenuses võib esineda tõrkeid

Elutähtsa teenuse kohta võib tekkida arusaam, et see peab töötama alati ja katkestusteta. Toimepidevuse tagamine tähendab aga eelkõige seda, et teenuseosutaja peab tegema kõik võimaliku katkestuste ennetamiseks, olema häireteks valmis, piirama nende mõju ning suutma teenuse võimalikult kiiresti taastada. Eesti Panga nõuete järgi on elutähtsa teenuse lubatud katkestuse aeg kuni 12 tundi.

Ka õigusaktides arvestatakse võimalusega, et elutähtsa teenuse pakkumises võib tekkida häireid. Eesti Panga määruses on ohtudena nimetatud näiteks küberintsidente, võrgu- ja infosüsteemide rikkeid ning pikaajalisi elektri- ja sidekatkestusi. Arvestada tuleb ka näiteks tulekahju, üleujutuse või teenuse toimimiseks vajaliku partneri töö katkemisega.

Samas ei tähenda iga tehniline tõrge automaatselt elutähtsa teenuse katkemist või kriisiolukorda. Oluline on, millist teenust tõrge mõjutab, kui ulatuslik ja pikaajaline see on ning kui paljusid kliente puudutab.

Miks pangateenused vahel tõrguvad?

Tänapäevane pangandus tugineb keerukal tehnoloogilisel taristul. Näiteks internetipanka või äppi sisselogimiseks, kaardiga maksmiseks või tehingu kinnitamiseks ei piisa üksnes sellest, et panga enda süsteemid töötavad. Toimima peavad ka sideühendused, autentimisvahendid, makseterminalid, maksevõrgud ja teised neid toetavad tehnilised lahendused.

Tõrke võib põhjustada näiteks tarkvara- või riistvararike, side- või elektrikatkestus, küberintsident, välise teenusepakkuja probleem või inimlik eksimus. Ühe komponendi häire võib mõjutada üht või mitut teenust, samal ajal kui ülejäänud teenused toimivad tavapäraselt. Nii võivad näiteks olla häiritud kaardimaksed, samal ajal kui internetipank töötab, või vastupidi. Ühe digikanali tõrge ei tähenda seega automaatselt, et panga makseteenused tervikuna ei tööta.

Milleks peab pank valmis olema?

Elutähtsa teenuse osutaja peab olema valmis tagama ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste kättesaadavuse ka ulatuslike ja üleriigiliste kriiside ajal ning taastama need tõrke korral võimalikult kiiresti. Selleks hindab pank riske, koostab kriisiplaani ning loob varu- ja alternatiivsed lahendused.

See ei tähenda, et kriisiolukorras peab kõik toimima täpselt samamoodi nagu tavalisel päeval. Oluline on tagada ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste kättesaadavus ja valmisolek need häire korral kiiresti taastada.

Mida saab klient ise teha?

Pankade ülesanne on teha kõik selleks, et teenused oleksid töökindlad, häirete mõju võimalikult väike ning teenused taastataks kiiresti. Samal ajal tuleb arvestada, et täielikult katkestusteta tehnoloogilisi teenuseid ei ole olemas ning valmis tuleb olla ka olukordadeks, kus häired mõjutavad kõiki panku.

Seetõttu tasub oma rahaasjad korraldada nii, et ühe makseviisi ajutine häire ei jätaks ilma võimalusest maksta või pangateenuseid kasutada. Digikanalite kasutamiseks tasub omada mitut autentimisvahendit. Kui viipemakse ei tööta, võib proovida kaardi makseterminali sisestamist või maksta sularahas. Internetipanga tõrke korral tasub proovida mobiiliäppi. Samuti tasub hoida kodus väikest sularahavaru pikema katkestuse tarbeks.

Pangateenuste töökindlus ei tähenda, et tõrkeid ei saa kunagi tekkida, kuid elutähtsa teenuse osutajana anname endast iga päev parima, et olla sellisteks olukordadeks valmis, vähendada nende mõju klientidele ning taastada oluliste teenuste toimimine võimalikult kiiresti.

The post Elutähtsad pangateenused: mida see panga ja kliendi jaoks tähendab? appeared first on Swedbanki blogi.