Keerulises majanduskeskkonnas pannakse paika järgmised võitjad
Swedbanki tänavuse kaubandusettevõtete uuringu tulemused näitasid, et üle poole Eesti ettevõtetest ootab müügitulu kasvu. Intressimäärade tõus ning kõrged energia- ja toiduhinnad hoiavad majanduskasvu väljavaate samas nõrgana. Kas Eesti majanduse eelmiste aastate ettevaatlikkus võib nüüd kujuneda eeliseks ning tekitada keerulisel ajal hea investeerimisvõimaluse, analüüsib Swedbanki krediidiriski kontrolli osakonna juht Urmas Simson.
Selle kümnendi esimeses pooles jäi Eesti majanduskasv Euroopa Liidu riikide viimaste sekka, meist aeglasemalt kasvasid vaid Soome, Saksamaa ja Austria. Tänavu on suhteline pilt paranenud ning oleme SKP kasvu poolest jõudnud riikide tabeli esimesse poolde. See aga ei tähenda, et meie 2% majanduskasv oleks väga hea, lihtsalt euroala keskmine SKP kasv on vaid 1%.
Kas Eesti ettevõtted ja tarbijad olid viimastel aastatel liiga pessimistlikud või käitusid mõistlikult, selgub ilmselt alles mõne aasta pärast. Praegu tundub, et ettevaatlikkus on jätnud majandusse rohkem reserve, mis võivad osutuda kasulikuks nüüd, mil osa teisi Euroopa riike alles jõuab majandustsükli keerulisemasse faasi.
Intressisurve ei ole kadunud
Eesti inflatsioonipilt on viimase aastaga märgatavalt paranenud. Augustis oli Eesti tarbijahindade aastakasv Eurostati järgi 1,3%, mis oli euroala madalaim. Pärast mitut aastat, mil Eesti hinnad tõusid Euroopa keskmisest märksa kiiremini, on täiesti loomulik, et mõnda aega liigume teises suunas.
Euroopas tervikuna on olukord keerulisem. Euroala inflatsioon ulatus augustis 3,3%-ni ja baasinflatsioon 2,9%-ni. Samal ajal on rahapakkumise kasv taas kiirenenud ning energiahinnad geopoliitiliste pingete tõttu tõusnud. Kui keskpankade eesmärk on jätkuvalt 2% inflatsioon, siis on keeruline välistada rahapoliitika taaskordset karmistamist.
Kõrgete energia- ja toiduhindade ning intressimäärade kombinatsioon on seega jätkuvalt raske. Eestis on selle mõju seni olnud väiksem, kui paar aastat tagasi karta võis. Maksejõuetus ei ole oluliselt kasvanud ning tööturg on püsinud tugev, kuid piirava rahapoliitika mõju ei pruugi olla veel täielikult majandusse jõudnud. 2023. aastal tundus, et tõehetk saabub kohe. Kolm aastat hiljem võib öelda, et Euroopale anti vahepeal aega juurde.
Ettevõtted on majanduslanguse mõju enda kanda võtnud
Eesti viimaste aastate majanduslangus on olnud paljuski nähtamatu. Tööhõive on püsinud kõrge ja palgad on kasvanud ka nõrga majanduskasvu ajal. Stabiilsuse ja jätkuva kasvu kulu on aga suuresti enda kanda võtnud ettevõtted ise. Tööjõukulud on kasvanud nominaalsest SKP-st kiiremini ning ettevõtete tegevuse ülejäägi osakaal majanduses on vähenenud.
Väliskaubanduse pilt on püsinud suhteliselt stabiilne. Kaupade eksport kasvas esimesel poolaastal 8,5% ning teenuste tugev ülejääk aitab tasakaalustada kaupade kaubandusdefitsiiti. Ka kaubanduses on pärast kolme nõrka aastat näha paranemist. Näiteks jaekaubanduse müügimahud kasvasid esimesel poolaastal 5,1% ja käive 8,2%. Kui praegune trend jätkub, kujuneb 2026. aastast jaekaubandusele esimene kasvuaasta pärast kolm aastat kestnud langust.
Reservide väärtus võib alles selguda
Eesti majanduse bilanss on viimase nelja aastaga küll veidi nõrgenenud, kuid rahvusvahelises võrdluses püsivad nii avaliku kui ka erasektori võlakoormused madalad ja likviidsusseis tugev. Kodumajapidamiste hoiused on 2019. aastast kasvanud laenudest kiiremini, mis annab kinnisvaraturule ja tarbimisele puhvreid ka ajal, mil intressikeskkond muutub uuesti keerulisemaks.
Kõige olulisem küsimus on nüüd, kuidas kasutada olemasolevaid reserve. Majanduse nõrk faas on sageli hea aeg investeerimiseks: ehitamine ja seadmed on odavamad ning tööjõudu lihtsam leida. Samas peab rahastus olema kindel investeeringu lõpuni, sest kasu saabub ajalise viitega.
Praegu ei ole veel näha tugevat uut kasvutsüklit Euroopas. Võimalik, et kõige kriitilisem aeg on alles ees. Eesti eelis on see, et ettevõtetel, kodumajapidamistel ja riigil on sellesse perioodi minnes rohkem puhvreid kui paljudel teistel. Lähiaastatel saadab edu seda, kes suudab praeguses keskkonnas aktiivsust hoida, raskused üle elada ja teha investeeringud õigel ajal.
Loe kõiki 2026. aasta uuringu artikleid meie Kaubandusuuringu lehelt.
The post Keerulises majanduskeskkonnas pannakse paika järgmised võitjad appeared first on Swedbanki blogi.