2%, 4% või 6%: kui palju kasvatab suurem sissemakse pensionit?

Iga pensionikoguja kõige väärtuslikum ressurss on aeg. Mida kauem on aega koguda, seda rohkem jõuavad sissemaksed ja nende tootlus vara kasvatada. Alates 2025. aastast on iga inimese käsutuses veel üks oluline hoob: otsus, kui suur osa oma sissetulekust igakuiselt II sambasse suunata. Valida saab 2%, 4% või 6% vahel.

Oluline on meeles pidada, et II sambasse minev summa arvestatakse palgast maha enne tulumaksu. Nii saab osa rahast suunata pensionisambasse enne maksustamist. „Mõne protsendipunkti suurune erinevus võib ühe kuu vaates tunduda väike, kuid pika kogumisaja jooksul võib praegu tehtava valiku mõju ulatuda kümnete tuhandete eurodeni,“ ütles Peik.

Numbritesse tasub vähemalt korra süveneda

Pensionile mõtlemine on paratamatult numbrite mäng. Et hinnata, mida erinev sissemakse määr pikema aja jooksul tähendab, tasub vähemalt korra mõned näited läbi arvutada.

Näiteks 2500-eurose brutopalga puhul suunatakse inimese eest tasutavast sotsiaalmaksust II sambasse 4% ehk 100 eurot kuus. Sellele lisandub inimese enda sissemakse: 2% puhul 50 eurot kuus, 4% puhul 100 eurot ja 6% puhul 150 eurot kuus.

Suurema sissemakse puhul jääb küll iga kuu veidi vähem raha kätte, kuid pikema aja jooksul võib sellest kujuneda märkimisväärne vahe pensionivaras. Eriti hästi tuleb see esile, kui võrrelda 2% ja 6% sissemaksega investeerimist – ühel juhul suunatakse II sambasse kokku 150 eurot kuus ja teisel juhul 250 eurot.

Numbrid ritta

Näiteks kui 50-aastane inimene, kes on varem II sambast lahkunud, alustaks taas kogumist ja tal oleks pensionini jäänud 15 aastat, koguks ta enda 2% sissemakse korral selle ajaga II sambasse kokku 27 000 eurot. 6% sissemakse puhul küündiks summa 45 000 euroni. Inimese enda sissemakse erinevus oleks 100 eurot kuus, kuid 15 aastaga tähendaks see 18 000 eurot rohkem pensioniks kogutud raha.

Kuid pensioni puhul ei piirdu asi üksnes sissemakstud rahaga. II samba raha investeeritakse ning selle väärtust mõjutab ka investeeringute tootlus. Kui arvestada arvutuses 7% keskmise aastatootlusega, võiks 2% sissemaksega kogutud vara pensionieaks kasvada enam kui 47 000 euroni ja 6% sissemaksega enam kui 79 000 euroni.

Veelgi suurem vahe ilmneb pikema perioodi puhul. Kui võtta näiteks praegu 30-aastane inimene, kel pensionini jäänud vähemalt 35 aastat, oleks sama 7% tootluse eelduse juures 2% sissemaksega pensionile jäämise ajaks kogunenud enam kui 270 000 eurot ja 6% sissemaksega ligi 450 000 eurot. Kahe valiku vahe oleks seega ligikaudu 180 000 eurot.

Suurtest numbritest saab mõelda ka teistmoodi – vaadates, mida kogutud raha võiks pensionieas igakuiselt tähendada. Kui jagada pensioniks kogunenud raha näitlikult 19 pensionil oldud aasta peale, tähendaks ligi 47 000 euro suurune II samba vara umbes 205 eurot kuus. 450 000 euro puhul oleks sama lihtsustatud arvestuse järgi igakuine summa ligikaudu 1975 eurot. Kui valida väljamaksete periood piisavalt pikaks ehk vähemalt eeldatava eluea pikkuseks, on II samba väljamaksed tulumaksuvabad. Sellele lisandub veel riiklik pension.

See on siiski vaid lihtsustatud näide: arvutused eeldavad kogu perioodi jooksul sama palka ja 7% keskmist aastatootlust ning igakuiseid sissemakseid ega arvesta inflatsiooni, tasude, maksude ega pensionieas jätkuva investeerimistootluse mõjuga. Tegelik tulemus sõltub seetõttu nii inimese sissetuleku arengust kui ka fondi tootlusest.

Makse määra saab muuta kord aastas

Sissemakse määra valides tasub vaadata korraga nii oma praegust eelarvet kui ka pikemat kogumisperioodi. Sissemakse suurust saab muuta korra aastas ning kui avaldus teha hiljemalt 30. novembril, hakkab uus sissemakse määr kehtima järgmise aasta jaanuarist.

„Kui igapäevased rahaasjad seda vähegi võimaldavad, on sissemakse suuruse tõstmine üks võimalus oma tulevast pensionivara kasvatada. Kuna sissemakse moodustab kindla protsendi palgast, suureneb palga kasvades ka pensioniks investeeritav summa,“ lisas Peik.

The post 2%, 4% või 6%: kui palju kasvatab suurem sissemakse pensionit? appeared first on Swedbanki blogi.