Tarbimine kogub jõudu
Viimastel kuudel on jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv taas hoogustunud. Kui juunis suurenes see aastases võrdluses 1% ja juulis 4%, siis augustis kiirenes jaemüügimaht 6%-ni. Kasvasid nii tööstus- ja toidukaupade kui ka mootorikütustega tegelevate ettevõtete jaemüügimahud.
Suurima mõjuga oli tööstuskaupade jaemüük, mille maht kasvas 8%. Positiivne on see, et toidukaupadega tegelevate ettevõtete jaemüük kasvas juba kolmandat kuud järjest – augustis ulatus see aastases võrdluses 2%-ni. Vaatamata mootorikütuste hinnatõusule on suurenenud ka nende jaemüügiga tegelevate ettevõtete jaemüügimaht. Samas sisaldab see ka nendes ettevõtetes toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu, mis on käibe järgi ligikaudu viiendik.
Toiduainete hinnalangus on aidanud toidu jaemüüki suurendada
Jaekaubanduse tänavune areng näitab, et majapidamiste ostujõud on paranemas ja tarbimine kasvab. Tarbimise kasvu näitab ka Swedbanki kaardimaksete mahu suurenemine. Kui eelmisel aastal kasvas jaekaubandusettevõtete müügimaht ligi 2%, siis tänavu esimese kaheksa kuuga on see kiirenenud 4%-ni. Tööstuskaupade ja mootorikütustega tegelevate ettevõtete jaemüügimahtude kasvud on olnud üsna sarnase mõjuga. Kuigi viimastel kuudel on toidukaupade jaemüügimaht taas suurenemas, siis kaheksa kuu kokkuvõttes nende jaemüük veel suurenenud pole.
Eesti jaekaubandusettevõtete müügimaht on tänavu esimese seitsme kuuga kasvanud küll Euroopa Liidu keskmisega võrreldes kiiremini, kuid jääb maha näiteks Leedu, Läti ja Rootsi kasvudest. Samas on see olnud kiirem Soome jaemüügi kasvust.
Eesti tarbijate kindlustunne on järk-järgult kosumas ning ostujõudu on toetanud kasutatava tulu suurenemine. Maksuküüru kaotamisest saadud rahaline võit on olnud suurem keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimestel, kelle puhul ei pruugi kõik lisandunud eurod aga kohe tarbimisse jõuda. Väiksema sissetulekuga leibkondade ostujõu paranemisel on olnud olulisem roll aga toiduhindade langusel. Seda muutust on näha ka toiduainete jaemüügis.
Toiduained moodustavad ligi 18% tarbimiskorvist, mistõttu nende hindade langus on aidanud lisaks inimeste ostujõule parandada ka kogu inflatsioonipilti. Toiduhindade langus ei pruugi aga kaua jätkuda. Maailmaturul on toidutoormete hinnad taas tõusmas ning teatava viitajaga jõuab see surve tõenäoliselt ka Eesti tootjate ja tarbijateni. Seetõttu võib toiduainete hinnakasv järgmisel aastal taas kiireneda, kuigi praeguse hinnangu järgi peaks see jääma mõõdukaks.
Kogu palgakasvuga lisandunud raha ei lähe tarbimisse
Jaekaubanduse areng on majanduskasvu seisukohalt oluline, sest see moodustab ligi kolmandiku eratarbimisest. Kuna eratarbimine on omakorda veidi üle poole SKP-st, ulatub jaekaubanduse kaudne mõju majandusele läbi tarbimise suurusjärgus 17%-ni.
Majanduse jaoks ongi praegu võtmeküsimus, mida inimesed paranenud ostujõuga peale hakkavad. Kui suurem osa lisandunud rahast jõuab tarbimisse, saab sellest majanduskasvu toetav jõud. Kui aga raha jääb rohkem säästudesse, kandub ostujõu paranemise mõju majandusse aeglasemalt.
Majapidamiste hoiused on tänavu esimese kaheksa kuuga suurenenud 809 miljoni euro võrra ning augustis olid hoiused aastataguse ajaga võrreldes 7,5% suuremad. Samas tuleb arvestada, et hoiused on leibkondade vahel väga ebaühtlaselt jaotunud – suuremate hoiustega inimeste osakaal on väike, kuid nende hoiused moodustavad märkimisväärse osa kogu hoiuste mahust.
Tarbimise taastumist piirab mõnevõrra ka suurenev laenukulu. Kuue kuu Euribor on aasta algusega võrreldes tõusnud ligi protsendipunkti võrra, mis tõstab järk-järgult laenu- ja liisingukohustustega inimeste kulusid. See tähendab, et kuigi ostujõud on paranenud, ei jõua kogu lisandunud raha tarbimisse.
The post Tarbimine kogub jõudu appeared first on Swedbanki blogi.