Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%, import jäi aga samale tasemele. Teenuseid eksporditi jooksevhindades ligi 3,3 miljardi ning imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest.

Teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 7%, import neist aga 5%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse teenuste müük vähenes 1% ja ost nendest 9%.

Teenustest eksporditi esimeses kvartalis enim ehk 1,1 miljardi euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, reklaamiteenuseid ja juhtimisteenuseid), 848 miljoni euro eest telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid (sh arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuseid) ning 564 miljoni euro eest transporditeenuseid (sh kaubaveoteenuseid maanteel).

Esimeses kvartalis imporditi kõige rohkem ehk 868 miljoni euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid, juhtimisteenuseid ja reklaamiteenuseid). Järgnesid 558 miljoni euroga transporditeenused (sh kaubaveoteenused maanteel ja merel) ning 526 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused (sh arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenused).

Allikas: statistikaamet

Töötleva tööstuse tootmine vähenes aprillis kolmandat kuud

Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta aprillis püsivhindades 3,8% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 14,3%, kahanes aga energeetikas 14,9% ja töötlevas tööstuses 3,2%.

Aprillis jätkus sarnaselt märtsile ja veebruarile töötleva tööstuse tootmise vähenemine. Selle peamiseks mõjutajaks oli toiduainete tootmise 8% kahanemine, mis vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga neljandat kuud järjest.

Aprillis suurenes tootmine veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Olulisematest tegevusaladest kasvas puidutöötlemine 2,9%, metalltoodete tootmine 6,5% ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 9,5%. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise kasvu taga oli peamiselt sideseadmete toodangu suurenemine, metalltoodetel metallkonstruktsioonide tootmise kasv. Väikest kasvu jätkas ka elektriseadmete tootmine (0,9%).

Allikas: statistikaamet

Tarbijahinnaindeks tõusis mais aastaga 3,7%

Tarbijahinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 0,4% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,7%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 3,1% ja teenused 4,6% kallimad.

Võrreldes eelmise aasta maiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 10,4% ja eluasemega seotud kulutuste 5,4% kallinemine. Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt bensiini 14,3% ja diislikütuse 32,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu vedasid aga elektri 9,4% ja maagaasi 19,5% kallinemine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 3,9% langenud.

Võrreldes aprilliga mõjutas mai tarbijahinnaindeksit enim maagaasi 23,9%, elektri 2,1% ja bensiini 1,8% hinnatõus, samuti puhkusereiside 18,6%, rahvusvaheliste lendude 12,8% ja hotellihindade 12% kallinemine. Vastupidist mõju avaldas diislikütuse 8,4% odavnemine. Toidukaupadest vedasid hinnatõusu puuviljade ja pähklite 2,6% ning tsitruseliste 14,7% kallinemine. Köögiviljad odavnesid kuuga 7,8%, värsked marjad 15,2%, värske või külmutatud kala 5,4% ja šokolaad 2,4%.

Allikas: statistikaamet

Aprillis kaubavahetus hoogustus

Kaupade eksport kasvas aprillis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 13% ja import 12%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,8 miljardi ja imporditi ligi 2,2 miljardi euro eest.

Koguekspordi kasvu mõjutas 2025. aasta sama kuuga võrreldes enim reekspordi 19% suurenemine. Kõige rohkem kasvas varem imporditud kütuste taasväljavedu. Kõige rohkem reeksporditi transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid.

Eesti päritolu kaupade eksport kasvas aastaga 10% ning moodustas aprillis koguekspordist 61%. Eesti päritolu kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid.

Enim eksporditi aprillis elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning transpordivahendeid (11%). Võrreldes 2025. aasta aprilliga kasvas kõige rohkem ehk 78 miljoni euro võrra (76%) mineraalsete toodete, sh erinevate bensiinide eksport. Suurenes ka elektriseadmete (29 miljoni euro võrra ehk 13%) ja mehaaniliste masinate (28 miljoni euro võrra ehk 21%) väljavedu Eestist. Aprillis vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport (12 miljoni euro võrra ehk 6%).

Allikas: statistikaamet

Taimekaitsevahendite turustamine suurenes teist aastat järjest

2025. aastal turustati Eestis toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 853,7 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra rohkem kui eelneval aastal.

Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 632 tonni ehk üle 34,7 tonni rohkem kui 2024. aastal. Sealjuures on see suurim kogus umbrohutõrjevahendeid, mida vaatlusaastate jooksul on Eestis aastaga turustatud. Võrreldes 2024. aastaga suurenesid putuka- ja seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused ligi 30%.

Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 74%, seenhaiguste tõrjevahendid 15,7%, kasvuregulaatorid 7,6% ja putukatõrjevahendid 1,9%. Viimastel aastatel on suurenenud umbrohu- ja putukatõrjevahendite turustatud kogused. Lisaks suurenesid võrreldes eelmise aastaga ka teised turustatud taimekaitsevahendite kogused.

Allikas: statistikaamet

Eluaseme hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis 3,4%

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 3,4% ning võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga 5,9%. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas eluaseme soetamiste arv väljaspool Tallinna.

Võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2026. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,6% ja majade hinnad 7,1%. Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes tõusid kõige rohkem just uute korterite ruutmeetrihinnad väljaspool Tallinna.

Võrreldes 2025. aasta sama ajaga tegi eluaseme hinnaindeks esimeses kvartalis ruutmeetri hindade tõusu tõttu üsna suure hüppe üles. Korterite hinnad tõusid 6,9% ja majade hinnad 3,9%. Eelkõige kasvas eluaseme soetamiste arv väljaspool Tallinna, Tallinnas aga vähenes veidi.

Allikas: statistikaamet

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Annaliisa Kössmeediasuhete partnerstatistika levi osakondstatistikaamettel 5696 6484press [at] stat.ee