Raport: Eesti ettevõtete kasv takerdub puudulikku rahastusse
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane sõnas, et kuigi Eesti ettevõtete ligipääs rahastamisele on üldiselt hea, jagunevad rahastamisvõimalused ebaühtlaselt ning laenuintressid on euroala keskmisest kõrgemad. “Euroopa Investeerimispanga uuring tõi välja, et rahastamistaotluse tagasilükkamist oli möödunud aastal kogenud 10% Eesti ettevõtetest, samas kui Euroopa Liidus oli vastav näitaja 3,6%. Lisaks on rahastamine meie ettevõtete jaoks kallim ning laenuintressimäärad püsivad euroala keskmisest kõrgemal,” ütles Varblane.
Rahastamise kättesaadavust pidas oma suurimaks probleemiks 9% Eesti ettevõtetest, Euroopa Liidus aga 7%.
Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja kolm olulisemat rahastuslünka ning võimalikud lahendused nende leevendamiseks.
Innovatsiooni turuletoomist takistab sageli rahastuse katkemine enne, kui toode või teenus jõuab turule. Pangalaenu saamist raskendavad näiteks ebakindel tulevane müügitulu kui ka sobiva tagatise nappus, sest intellektuaalomand ei pruugi pangale tagatiseks sobida.
Ühe võimaliku lahendusena võiks arendustoetused ja EISi innovatsioonilaenu siduda terviklikuks rahastamisteekonnaks, mis aitaks ettevõttel liikuda arendusfaasist müügini. Laenu tähtaeg ja maksepuhkus peaksid sellisel juhul arvestama projekti rahavooga.
Keskmise suurusega ettevõtted ja tööstusettevõtted võivad vajada kasvuks rohkem kapitali, kui tavapärased rahastusmeetmed võimaldavad. Nende puhul raskendavad pangalaenu saamist samuti napp tagatis, aga ka pikk tasuvusaeg ning investeeringu suur maht võrreldes ettevõtte senise tegevusega.
Keskmise suurusega ettevõtete kasvu rahastamist aitaks parandada pikema tähtajaga kasvulaen ja suurem garantii, mis täiendaksid pankade ja investorite pakutavat rahastust. Suurprojektide puhul saaks riske jagada rahvusvaheliste kaasrahastajatega, sealhulgas Euroopa Investeerimispangaga.
Alustavad eksportijad vajavad aga ekspordi alustamise ja uuele turule sisenemise kulude kaasrahastust ning neile võiks sobida eelkõige turule sisenemise toetus ja nõustamine. Kogenumatele eksportijatele võiks aga katsetada kindlustuslahendust, mis kataks osa turuarenduskuludest, kui uus turg ei too kavandatud tulu.
Lühiraport “Riigi finantsinstrumendid ettevõtete kasvu rahastamisel” põhineb Arenguseire Keskuse analüüsil, mis on koostatud Bpifrance’i uuringu „Identification of the best NPBI model for Estonia“ materjalide alusel ja ilmub Konkurentsivõime raportis.
Tänavust konkurentsivõime raportit tutvustatakse Riigikogu majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverentsil “Eesti majanduse järgmised valikud”. Konverents toimub kolmapäeval, 30. septembril 2026 Riigikogu 20. Augusti saalis (Lossi plats 1a, Tallinn) ja Worksupis. Kava ja esinejatega saab tutvuda siin.
