Pilguheit kunstnike liidu kunstikogule
Erakorralise oksjoni tarvis pandi müüki ka 103 tööd Eesti Kunstnike Liidu kunstikogust. Selle koordinaator Loit Jõekalda räägib kollektsiooni ajaloost ja toimimispõhimõtetest.
Kui suur on see kogu ning kas ja mismoodi avalikkus seda näha saab?
Loit Jõekalda: Kunstikogusse kuulub üle 3500 teose, sealhulgas üle 1900 graafikateose, ligi 600 maali ja skulptuuri, nahakunsti, keraamikat, plakateid, klaasi-, tekstiili-, metalli- ja ehtekunsti teoseid. Kokkuleppel saavad huvilised külastada kunstikogu hoidlas portreenäitust ja raamitud graafika väljapanekut.
Rääkige palun natuke lähemalt, mismoodi on kunstnike liidu kogu seni hoitud – mismoodi see käib? Mida öelda kogu senise arengu kohta?
Põhiosa Eesti Kunstnike Liidu kunstikogusse kuuluvaist teostest on ostetud 1970.–1980. aastail toimunud näitustelt. Kogus on ka mõni varasemal ajal valminud teos ja 1990. aastatel Kunstihoone tegevuse toetuseks kunstnikelt annetatud teoseid. Pärast mitut kolimist on kunstikogu jõudnud hoiutingimuste poolest sobiva kliimaga ruumidesse, kus ei ole karta järske temperatuurimuutusi. Ligi 90 teost on varahoiulepingute alusel deponeeritud eri institutsioonidele ja laenatud ka kunstinäitustele.
Peale finantspettust on kunstnike liit olukorras, kus põhikirjaliste kohustuste täitmiseks oleme sunnitud leppima raskete valikutega ja leidma lahendusi, et liit jääks püsima. Usume, et 8., 9. ja 10. oktoobril toimuv oksjon on kaalukas toetus tegevuse jätkamisele. Erandlikult on koostöös Eesti Kunstioksjonitega korraldamisel enampakkumine 162 teose müügiks, millest 103 on ekspertide nõukogu valinud kunstnike liidu kunstikogust ja 59 teost on kunstnikud liidu toetuseks annetatud.
Oleme muidugi mures sellepärast, kui me edaspidi võib-olla ei tea mõne enampakkumisel müüdud kunstiteose asukohta. Oksjoniteoste valimise käigus on maalide ja skulptuuride puhul jäetud igalt kunstnikult kogusse vähemalt üks teos ja graafikateosed valitud topelttõmmiste hulgast. Kunstnike ja teiste kultuurivaldkondade esindajate portreed ning hulk märgilisi teoseid on mittemüüdavate nimekirjas.
Suurematest arengutest võiks nimetada kunstikogu uute hoidlaruumide remonti ja kolimist, samuti Elo-Reet Järve pärandi konserveerimist Kanuti ekspertide poolt ning kahjurite tõrjeks teostatud gammakiirituse protsessi (172 nimetust). Hoidla sisustuse uuendamiseks ja teoste restaureerimiseks on kulunud märkimisväärne rahasumma.
Mida te ise siit kogust – nii müüki minevast kui ka liidule alles jäävast osast – esile tõstaksite?
Raske on kunstikogus esindatud kunstnikest kedagi nimetamata jätta. Nii müüki minevast kui ka kogusse alles jäävast osast võiks olla esile tõstetud Jaak Adamson, Jüri Arrak, Herald Eelma, Jaan Elken, Alo Hoidre, Elo-Reet Järv, Kristiina Kaasik, Ott Kangilaski, Rene Kari, Viktor Karrus, Jüri Kask, Nikolai Kormašov, Mari Kurismaa, Leonhard Lapin, Malle Leis, Tõnu Maarand, Olav Maran, Lepo Mikko, Mare Mikoff, Lemming Nagel, Valdur Ohakas, Terje Ojaver, Jüri Palm, Urmas Pedanik, Urmas Ploomipuu, Kaisa Puustak, Enn Põldroos, Kaljo Põllu, Tiit Pääsuke, Leo Rohlin, Uno Roosvalt, Sirje Runge, Lembit Sarapuu, Ludmilla Siim, Olev Subbi, Külli Tammik, Andres Tolts, Peeter Ulas, Naima Uustalu, Voldemar Vaga, Aili Vahtrapuu, Helle Videvik, Raili Vinn, Vello Vinn, Mare Vint, Tõnis Vint, Ülo Õun, Marje Üksine …
The post Pilguheit kunstnike liidu kunstikogule appeared first on Sirp.
