EESTI JA MAAILM. ÜHE PILGUGA. OTSE ALLIKATEST
EESTI VÄLJAANNE3. oktoober 2026
PILK.
Uudishimu viib edasi.Tehnoloogia. Äri. Teadus.

Töö ja eraelu ei ole omavahel võistluses

Autor: Liisa-Maria Lees

Septembris muutub paljude perede kalender üleöö. Kool, lasteaed, trennid, huviringid, lastevanemate koosolekud, logistika. Paraku jätkub kõigi nende muutuste kõrval töö täpselt sealt, kus see augustis pooleli jäi. Lihtsalt hommikud algavad toimetustega varem, õhtud saavad kiiremini täis ja ühel hetkel võib tunduda, et ööpäevas on lihtsalt liiga vähe tunde.

See on tuttav tunne ilmselt paljudele lapsevanematele ning paljud meist soovivad kõike ideaalselt teha. Aga ehk on see mõtteviis vale. Vahest tuleks hoopis kõikide ülesannete graafikusse mahutamise asemel rääkida töö ja eraelu tasakaalu leidmisest? See vajab aga paindlikkust ning julgust teha valikuid.

Paindlikkus ei tähenda väiksemaid ootusi

Swedbankis usume, et tasakaalus töö ja eraelu ei peaks omavahel võistlema. On ju meie põhiväärtusedki olla avatud, lihtsad ja hoolivad. Hoolivus tähendab siinkohal ka mõistmist, et töötaja ei jäta hommikul tööle tulles ülejäänud elu ukse taha.

Võib juhtuda, et kellelgi on vaja viia laps hommikul kooli, teisel hoolitseda eaka vanema eest ning kolmandal käia sügisesel hooajal arsti juures. Meie eluetapid ja vajadused on erinevad ning muutuvad ajas.

Sealjuures ei tähenda paindlikkus minu jaoks seda, et tehtavale tööle seatakse väiksemad ootused. Vastupidi. Paindlikkus toimib siis, kui sellega käivad kaasas usaldus ja vastutus. Kui eesmärgid on selged, ei ole alati kõige tähtsam see, millisel kellaajal või millise laua taga inimene nendeni jõuab. Hea tööandja ülesanne ei ole inimese eraelu korraldamine. Küll aga saab tööandja vältida selle põhjendamatut keerulisemaks tegemist.

Puhanud inimene teeb paremat tööd

Töö- ja eraelu tasakaalust räägitakse vahel justkui töötajale pakutavast hüvest. Mina näen seda pigem jätkusuutliku tööelu eeldusena. Inimene, kellel on võimalik puhata, olla oma lähedaste jaoks olemas ja tegeleda asjadega, mis talle väljaspool tööd olulised on, tuleb tööle suurema energia ja tähelepanuga.

Seesugune tasakaal toetab nii inimese pikaajalist heaolu kui ka head töösooritust. Paindlikud töötamise viisid, võimalus kohandada tööaega ja -kohta vastavalt rollile ning erinevate eluetappidega arvestamine ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on, et inimesed suudaksid teha head tööd pikema aja vältel, mitte ainult järgmise tähtajani.

Kõike ei pea tegema korraga

Tasakaalu otsimisel tasub üle vaadata ka enda ootused. Inimesed tahavad olla korraga väga head töötajad, lapsevanemad, partnerid ja sõbrad, teha trenni, süüa tervislikult, magada kaheksa tundi ning leida kõige selle kõrvalt aega iseendale. Kui mõni pall kukub, tunneme kiiresti, et oleme milleski ebaõnnestunud.

Võib-olla tasub aktsepteerida, et tasakaal ei tähenda iga päev ideaalset 50/50 jaotust. Mõnel nädalal nõuab töö rohkem tähelepanu, teisel nädalal pere. Oluline on, et üks pool ei neelaks teist kuude ja aastate kaupa alla.

Siin on suur roll ka juhtidel. Juht loob oma käitumisega meeskonnas normid. Kui juht saadab regulaarselt hilisõhtul kirju ja ootab kohe vastuseid, muutub see kiiresti vaikivaks ootuseks ka teistele. Kui juht seevastu ütleb, et mine rahulikult lapse aktusele, arsti juurde või trenni ja korralda oma päev selle järgi, annab ta palju tugevama sõnumi kui ükski personalipoliitika.

Kaugtöö trendidest

Vaadates turu trende, siis tundub, et ettevõtted liiguvad üha enam kontoris käimise julgustamise suunas ning kaugtöö otsust ei jäeta enam ainult töötaja enda teha. See on ka loomulik. Paratamatult jäävad inimesed vaid kodus olles tööasjus rohkem üksi ning kuuluvustunne kannatab.

Ka meil on ootus enda tiimide juhtidele, et nad korraldaksid töö tiimis ühisel alusel, väärtustades küll paindlikkust, kuid juhtides tööd eelkõige nii, et inimese esimene valik oleks kontor ja alles seejärel kodukontor. Inimesed vajavad kuuluvustunnet ja see ei teki pelgalt läbi selle, et meil on tööleping sõlmitud või tööülesanded tehtud. See tekib läbi teiste inimeste: töötades koos, otsides väljakutsetele ühiseid lahendusi, tähistades võite, kogedes spontaanseid vestlusi ning vahetades teadmisi ja kogemusi.

Swedbankis on mitusada erinevat töörolli, millest osa on seotud klienditeenindusega, kus kaugtöö pole võimalik, kuid püüame leida muid paindlikke võimalusi. Oleme jätkuvalt paindlikkust pakkuv tööandja, kuid oleme ka öelnud, et meie peamine töökoht on kontor. See aga ei tähenda, et kuskile oleks kadunud inimlik mõistmine ja vajaduste järgi kohanemine.

Kooliaasta algus teeb eriti nähtavaks selle, mida tegelikult kogeme terve aasta. Elu ei eksisteeri vaid pärast tööpäeva lõppu. See toimub kogu aeg. Mõnikord võib parim tööalane otsus olla see, et paned arvuti kinni ja lähed lapsele trenni järele. Homme on ka päev.

The post Töö ja eraelu ei ole omavahel võistluses appeared first on Swedbanki blogi.

Sisu pärineb väljaande Swedbanki blogi RSS-voost.
Loe algallikast