Raport: Riigi proaktiivsed teenused eeldavad inimeste andmekirjaoskuse kasvu
Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel sõnas, et proaktiivsed avalikud teenused on personaalse riigi nurgakivi ning tulevikus võime ette kujutada olukorda, kus inimene ei pea enam orienteeruma avalike teenuste ja toetuste süsteemis ega otsima, millele tal õigus on. “Seda arengut tuleb aga tasakaalustada inimeste suurema andmekirjaoskusega, et inimesel oleks aktiivne roll ja teadlik vastutus oma andmeid puudutavates küsimustes,” tõi Koppel välja.
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 seab üheks eesmärgiks proaktiivsete teenuste arendamise. See tähendab, et avaliku teenuse saamist ei käivita inimese taotlus, vaid selle algatab riik, lähtudes inimese eeldatavast tahtest. “Praktikas tähendab see seda, et riik soovitab inimestele toetusi või teenuseid, mis on nende elusündmuste või muude andmete põhjal hinnatud vastavaks nende vajadustele,” selgitas Koppel.
Andmekirjaoskus tähendab aga inimese võimet mõista, milliseid tema andmeid riik ja ettevõtted kasutavad, kuidas need mõjutavad otsuseid ning kuidas ta saab oma andmete kasutamist kontrollida.
Arenguseire Keskuse tellitud küsitlusuuringust selgus, et enamik Eesti inimesi kardab andmetöötlusega kaasnevaid riske nagu näiteks andmete lekkimine või väärkasutus ja otsuste läbipaistmatus. Vähenenud autonoomiat ja kontrolli oma andmete üle pidas probleemiks 36% inimestest.
Raport rõhutab vajadust kriitiliselt hinnata, kas leidub viise proaktiivse andmekasutuse läbipaistvuse tagamiseks ning kodanike kontrollivõimaluste säilitamiseks oma andmete üle.
Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040
Raporti eesmärk on avada võimalusi, kuidas avaliku sektori teenused ja toetused saaksid senisest rohkem arvestada iga inimese eripära ja olukorraga, suurendades inimeste heaolu ning teenuste ja toetuste tõhusust.
Arenguseire Keskus toob ühe võimalusena välja, et Eestis juurutatud andmejälgija ja nõusolekuteenuse põhjal võiks edasi arendada terviklahenduse, mis võimaldab kodanikel reaalajas näha ja hallata, kuidas nende andmeid avalike teenuste pakkumisel kasutatakse. “See tagaks läbipaistvuse ning suurendaks inimeste usaldust riigi ja selle pakutavate teenuste vastu,” rõhutas Koppel.
Arenguseire Keskus avaldas kolmapäeval, 27. novembril raporti „Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040“, mida tutvustati samal päeval Riigikogus toimunud konverentsil „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“.