Raport: Eesti majanduse konkurentsivõime eeldab investeeringuid tehnoloogiasse ja inimeste oskustesse
Arenguseire Keskuse uuringute juht ja konkurentsivõime eksperdikogu liige Uku Varblane sõnas, et maailmamajandus on endiselt heitlik ning Eesti majanduskasvu lootused ei saa tugineda üksnes välisnõudluse taastumisele. „Eesti majanduse järgmine kasvufaas peab tuginema eelkõige meie ettevõtete investeeringutele teadus- ja arendustegevusse ja selle ärilisele rakendamisele,“ ütles Varblane.
Konkurentsivõime eksperdikogu hinnangul on Eesti majanduse üheks suurimaks riskiks see, et kallima kapitali ja ebakindluse tõttu lükkavad ettevõtted edasi vajalikke investeeringuid töötajate oskustesse, protsesside automatiseerimisse, uutesse tehnoloogiatesse ja energiatõhususse.
Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse on kasvanud Balti riikidest kõige kiiremini ning vahe Soomega on kümne aastaga vähenenud, kuid püsib endiselt suur. Eesti ettevõtete teadus- ja arenduskulud ulatusid 2024. aastal 472 miljoni euroni, olles sama suured kui Läti ja Leedu ettevõtetel kokku. Suhtena sisemajanduse kogutoodangusse moodustasid ettevõtlussektori teadus- ja arenduskulud 2024. aastal Eestis 1,2%, Soomes aga 2,2%.
Eksperdikogu rõhutab raportis, et Eesti ettevõtted vajavad stabiilsemat ja etteaimatavamat riiki, sest teadmatus tulevaste poliitiliste otsuste suhtes vähendab nende investeerimisjulgust. Eksperdid tõid välja, et laiemat poliitilist kokkulepet vajavad eelkõige pikaajalised otsused energia-, eelarve- ja maksupoliitikas.
Raport osutab ka sellele, et suureneb teenuste üleilmne nõudlus ning see kasvatab teenuste osakaalu Eesti väliskaubanduses. Eesti teenuste ekspordis on järjest olulisem roll IT- ja äriteenustel. Teenuste ekspordi osakaal on kasvanud ning moodustab ekspordist üle neljakümne protsendi. „Eesti ettevõtjad on edukalt laiendanud eksporti Kesk-Euroopasse – eelkõige Saksamaale, Poolasse ja Leetu. Lähiaastatel tuleb eksporditurge veelgi mitmekesistada, kusjuures Euroopa siseturg pakub väärtuslikke võimalusi uute partnerite leidmiseks,“ rõhutas Eesti Panga ökonomist Mari Rell.
Samal ajal muudavad lisanduvad regulatsioonid ja andmevoogude piirangud piiriüleste digiteenuste pakkumise üha keerulisemaks. „Eesti peab seetõttu osalema aktiivsemalt Euroopa Liidu digireeglite kujundamises ning hindama juba varakult nende mõju meie ettevõtete konkurentsivõimele,“ lisas Varblane.
Eksperdikogu soovitab samuti anda avaliku sektori finantsinstrumentidele selgema mandaadi, lähtuda nende juhtimisel tegelikust riskist ning vähendada rahastussüsteemi killustatust, et erinevate arenguetappidega seotud rahastusinstrumendid moodustaks ühe loogilise teekonna. Raport rõhutab, et avaliku sektori finantsinstrumendid ei peaks erakapitali asendama, vaid seda projektidesse juurde tooma. Seetõttu tuleks nende tulemuslikkuse hindamisel vaadata lisaks väljamaksetele ka kaasatud erakapitali.
Eesti majanduse jaoks võivad uusi võimalusi avada Euroopa kasvavad kaitse- ja digiinvesteeringud, kui need õnnestub siduda kohalike ettevõtete tootlikkuse ja ekspordivõime kasvuga. „Kaitsekulude esmane eesmärk on Eesti kaitsevõime tugevdamine, kuid samal ajal on mõistlik vaadata, kuidas kasvav kaitsenõudlus saaks anda hoogu Eesti ettevõtetele ja ekspordile. Näiteks saab riik olla Eesti ettevõtete jaoks esimene klient, pakkudes sedasi välisturgudel vajalikku referentsi,“ selgitas Varblane.
Konkurentsivõime eksperdikogu raportit “Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2026” tutvustatakse Riigikogu majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverentsil “Eesti majanduse järgmised valikud” täna, 30. septembril Riigikogu 20. Augusti saalis. Konverentsi kava ja esinejatega saab tutvuda SIIN.
Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2026. Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule
Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu töö tulemusena valminud raport käsitleb Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi.