Eesti päritolu kaupade eksport kasvas juulis 10%
Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets tõi välja, et Eesti päritolu kaubad moodustasid juulis 63% koguekspordist ja nende osatähtsus kasvas aastaga 4 protsendipunkti. „Eesti päritolu kaupu eksporditi mullusest 10% enam. Seda mõjutas Eesti päritolu mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkivikütteõli mullusest suurem väljavedu,“ põhjendas analüütik.

„Varem imporditud kauba uuesti eksportimine ehk reeksport vähenes aastaga 7%, mida mõjutas peamiselt varem sissetoodud mineraalsete kütuste taasväljaveo vähenemine,“ lisas Leppmets.
Kõige enam eksporditi juulis elektriseadmeid
Peamised ekspordiartiklid olid juulis elektriseadmed (15% koguekspordist), põllumajandussaadused ja toidukaubad (12%), mehaanilised masinad (10%) ning transpordivahendid (10%). Eelmise aasta juuliga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 16 miljoni euro võrra (13%) masinate ja mehaaniliste seadmete, sh arvutite väljavedu Eestist. Enim ehk 7 miljoni euro võrra (6%) vähenes metalli ja metalltoodete, sh metallijääkide eksport.
Peamised ekspordipartnerid olid juulis Soome (14% koguekspordist), Läti (12%) ja Leedu (10%). Soome viidi kõige enam elektriseadmeid, Lätti põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning Leetu transpordivahendeid.
„Eksport Euroopa Liidu riikidesse jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele ning koguekspordi kasv tulenes suurenenud ekspordist kolmandatesse riikidesse (13%),“ selgitas Leppmets.
Kõige rohkem kasvas kaupade väljavedu Singapuri (52 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem mineraalseid tooteid, sh põlevkivikütteõli. Enim vähenes kaupade eksport Lätti (39 miljoni euro võrra), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid, sh maagaasi.
Enim kasvas import Hollandist ja vähenes Soomest
Kõige rohkem imporditi juulis elektriseadmeid (14% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning transpordivahendeid (12%). Enim suurenes metalli ja metalltoodete (18 miljoni euro võrra ehk 12%), sh õõnesprofiilide, ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (16 miljoni euro võrra ehk 10%), sh väetiste sissevedu Eestisse. Mullusest vähem imporditi mineraalseid tooteid (35 miljonit eurot ehk 18%), sh maagaasi.
Kõige rohkem imporditi kaupa Saksamaalt (11% koguimpordist), Leedust (11%), Soomest (10%) ja Lätist (10%). Saksamaalt toodi enim transpordivahendeid, Leedust ja Soomest mineraalseid tooteid ning Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eelmise aastaga võrreldes suurenes import kõige rohkem Hollandist (31 miljoni euro võrra ehk 31%), kust toodi enam masinaid ja mehaanilisi seadmeid, sh seadmeosasid. Enim kahanes kaupade sissevedu Soomest (50 miljoni euro võrra ehk 20%), kust toodi varasemast vähem mineraalseid tooteid, sh maagaasi.
Allikas: statistikaamet
KOKKU
10 684
11 530
8
13 035
13 854
6
-2351
-2324
jaanuar
1499
1557
4
1849
1797
-3
-350
-240
veebruar
1469
1453
-1
1764
1891
7
-294
-438
märts
1705
1854
9
1973
2093
6
-268
-239
aprill
1577
1805
14
1924
2160
12
-347
-355
mai
1581
1731
9
1868
1970
5
-287
-239
juuni
1438
1673
16
1800
2056
14
-361
-383
juuli
1414
1457
3
1857
1886
2
-444
-430
1457
100
3
1886
100
2
1070
73
0
1553
82
3
849
58
0
1185
63
1
387
27
13
334
18
-4
210
14
10
216
11
0
173
12
-18
205
11
13
139
10
7
195
10
-20
119
8
-1
189
10
6
107
7
-8
136
7
-1
60
4
-3
131
7
31
59
4
35
118
6
14
56
4
-
68
4
-22
50
3
60
61
3
-13
43
3
8
49
3
2
1457
100
3
1886
100
2
-430
181
12
6
245
13
1
-65
125
9
-3
161
9
-18
-35
92
6
13
179
9
10
-87
42
3
7
94
5
4
-52
130
9
10
59
3
17
71
24
2
-17
26
2
-6
-2
27
2
-1
57
3
-2
-30
118
8
-6
168
9
12
-50
143
10
13
193
10
4
-50
223
15
-2
262
14
1
-39
139
10
0
233
12
-2
-95
42
3
15
42
2
13
1
96
6
11
46
3
3
51
74
5
-3
121
6
6
-46
Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.
Andmed on avaldatud 09.09.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Kössmeediasuhete partnerstatistika levi osakondstatistikaamettel 5696 6484press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)