Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?

Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta märtsis püsivhindades 3,1% vähem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 5,9%, kahanes aga energeetikas 19,5% ja töötlevas tööstuses 1,2%.

Veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel tootmine kasvas. Suurematest tegevusaladest suurenes puidutöötlemine 5%, metalltoodete tootmine 3,5% ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 12,6%. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine kasvas peamiselt sideseadmete toodangu suurenemise tõttu. Sarnaselt veebruariga jätkas kasvu ka elektriseadmete tootmine (0,7%).

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2026. aasta märtsis 68,6% välisturule. Võrreldes 2025. aasta märtsiga jäi töötleva tööstuse toodangu müük jooksevhindades kalendaarselt korrigeeritud andmetel samale tasemele. Toodangu müük siseturule kahanes 1,1%, kuid müük ekspordiks suurenes 0,6%.

Allikas: statistikaamet

Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis aastaga 3,4%

Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis võrreldes märtsiga 0,8% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,4%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 3,8% ja teenused 2,8% kallimad.

Võrreldes märtsiga mõjutas aprillis tarbijahinnaindeksit enim diislikütuse 10,4% ja bensiini 4,3% kallinemine. Vastupidist mõju avaldas elektri 1,9% hinnalangus. Toidukaupadest vedasid hinnatõusu värske köögivilja 11,2% ning tsitruseliste 11,6% kallinemine. Juust odavnes kuuga 2,5% ja värsked marjad 6,7%.

Allikas: statistikaamet

Märtsis kasvas nii kaupade eksport kui ka import

Kaupade eksport kasvas märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu rohkem kui 1,8 miljardi ja imporditi ligi 2,1 miljardi euro eest. Eesti päritolu kaupu eksporditi märtsis rohkem kui aasta varem.

Enim eksporditi märtsis elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid, mineraalsed tooteid ja transpordivahendeid (kõigi osatähtsus 10%). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem ehk 59 miljoni euro võrra (26%) elektriseadmete, sh kommunikatsiooniseadmete väljavedu. Märtsis vähenes enim ehk 13 miljoni euro võrra optika-, mõõte- ja täppisinstrumentide eksport.

Eesti päritoluga kaupade eksport kasvas aastaga 8% ning reeksport 9%. Eesti päritoluga kaubad moodustasid märtsis 65% kaupade koguekspordist. Enim eksporditi Eesti päritoluga elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, reeksporditi transpordivahendeid.

Allikas: statistikaamet

Kasvatatud kala müügikogus suurenes 2025. aastal veerandi võrra

Kala- ja vähikasvatused müüsid 2025. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 1217 tonni ning 6,7 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus veerandi võrra, kalamarja müük jäi samale tasemele.

Eestis kasvatatakse ja müüakse kalaliikidest jätkuvalt enim vikerforelli, mille kogus igal aastal aina suureneb. Möödunud aastal müüdi 1102 tonni vikerforelli, mis moodustas 90% kogu müüdud kasvatatud kala kogusest. Rahalises väärtuses teeb see ligi 5,9 miljonit eurot.

Allikas: statistikaamet

Esimeses kvartalis ehitati Eestis 5% rohkem

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2026. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 4% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul kasvas maht 5%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis 799 miljoni euro eest, millest hooneid 603 ja rajatisi 196 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 8% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 7% vähem.

Välisriikides tegutsevad Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes 4% vähem, põhiliselt rajatiste ehitusmahu kahanemise tõttu. Ehitustööde osatähtsus välisriikides oli kogu ehitusmahust 8%, aasta varem 9%.

Allikas: statistikaamet

Aprillis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli aprillis 954 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 2%, võrreldes märtsiga aga vähenes 4%.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht aprillis taas suurenes, kuid kasv aeglustus märgatavalt. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes nende ettevõtete müügimaht 3%. Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2025. aasta aprilliga võrreldes 1%, mis oli selle aasta väikseim kasv. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka aprillis, peamiselt toidukaupade hinnatõusu tõttu. Müügimaht kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%.

Allikas: statistikaamet

Majandus kasvas neljandat kvartalit järjest: SKP suurenes esimeses kvartalis 2,4%

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 10,2 miljardit eurot.

Kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%. Suur mõju oli ka haldus- ja abitegevusel, mille lisandväärtus kasvas 11,6%. Järgnevate tegevusalade panus jäi tagasihoidlikumaks, kuid lisandväärtuse kasvu näitasid ka põllumajandus, metsandus ja kalandus (10,2%), energeetika (5,5%) ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg (5%). Suurematest tegevusaladest olid positiivse mõjuga veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, ehitus, veondus ja laondus.

Olulisematest tegevusaladest oli vähese negatiivse mõjuga kaubandus (-0,8%). Suurim negatiivne mõju majandusele oli aga info ja side tegevusalal, mille lisandväärtus kahanes 10,9%. Majandust pidurdas veel tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusala (-4,8%). Kuigi lisandväärtus vähenes ka majutuses ja toitlustuses (-4,9%), mäetööstuses (-5,4%), veevarustuses ja kanalisatsioonis (-4,5%), siis nende tegevusalade mõju ei olnud märkimisväärne.

Allikas: statistikaamet

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Annaliisa Kössmeediasuhete partnerstatistika levi osakondstatistikaamettel 5696 6484press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)