Kiirabi selgitab: kuidas end maratoniks valmis seada ja milliseid ohte vältida?
Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse andmeil tegeleb Eestis jooksmisega 18% liikumisharrastajatest ehk ligi iga viies aktiivselt liikuv inimene. Eelseisev Swedbanki Tallinna Maraton toob taas rajale tuhandeid jooksjaid ning koos suure osalejate arvuga peavad arstid valmis olema väga erinevateks terviseprobleemideks. Meedikute sõnul ulatuvad maratonil levinud terviserikked kergematest vigastustest tõsisemate olukordadeni. Õige ettevalmistus võib aga aidata paljusid muresid ennetada.
Suurtel jooksuüritustel puutuvad meedikud kokku väga erinevate terviseprobleemidega, alates kriimustustest ja villidest kuni kriitiliste seisunditeni. Kuna võisteldes on koormused tihti äärmuslikud ja keha pannakse proovile viimase piirini, siis eriti ohtlik on see neile, kelle keha ei ole äkilise koormuse kasvuga harjunud. Tallinna Kiirabi operatiivjuht Karel Kurvits selgitas, et õnneks pöördutakse meedikute poole enamasti siiski kergemate, mitte eluohtlike kaebustega.
„Tavaliselt kimbutavad rahvasportlasi lihasekrambid ja -venitused, hõõrdumised, villid, iiveldus, oksendamine, vedelikupuudusest ning valest toitumisest tekkinud energiakaotus ja nõrkus. Aga tuleb ette ka raskemaid juhtumeid, nagu alajahtumine, südamerütmihäire, eluohtlik teadvusehäire, kardiaalne äkksurm, ülekuumenemine või anafülaktiline šokk. Need on olukorrad, kus loetakse sekundeid ning professionaalse erakorralise meditsiini töötajate kiire reageerimine on väga oluline,“ kirjeldas ta.
Tunne ohumärke
Kurvits tõi välja, et selged ohumärgid, mis viitavad terviserikkele ja mistõttu tuleks sportimine kohe katkestada, on näiteks valu, surve või pigistustunne rinnus, mis võib ka kiirguda kätte, lõuga või selga. Samuti järsku tekkinud pearinglus, tasakaaluhäired või ühe kehapoole nõrkus. „Selliseid sümptomeid kogedes tuleb esimese asjana heita pikali ja teavitada korraldajate kaudu üritust julgestavaid meditsiinimeeskondi või helistada numbrile 112. Kindlasti ei tohi jätkata jooksmist ega kõndimist, vaid viia keha maksimaalsesse rahuolekusse,“ ütles ta.
Kurvitsa sõnul on ekslik arvata, et terviserikked tabavad maratonil üksnes neid, kes pole piisavalt treeninud või on oma võimeid üle hinnanud. „See on pisut müüt, et maratonil kukuvad kokku vaid need, kes pole tipus. Terviserikkeid juhtub ka tippvormis olevatel sportlastel,“ märkis ta. „Põhjused võivad olla näiteks varjatud tervisemured, hiljuti põetud haigus või vigastus, vale energiaarvestus, toitumine või vedelikukaotus, aga ka ilmastikutingimused ja mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemine.“
Kontrolli oma tervist ja märka abivajajat
Kurvits ütles, et traumade ja terviseriskide mõju aitab vähendada nii enda tervise eest hoolitsemine kui ka abivajaja kiire märkamine. Enne võistlust soovitab ta läbida tervisekontrolli, startida ainult tervena ning piisavalt puhata ja toituda. Võistluspäeval tuleks riietuda ilmaoludega sobivalt, varuda piisavalt vett ja energiat ning tähele panna ka kaasjooksjaid ja pealtvaatajaid, sest kiire reageerimine on tõsise terviserikke korral määrava tähtsusega.
Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann märkis samuti, et regulaarne liikumine ja hea füüsiline vorm on terviseriskide vähendamise jaoks väga olulised. „Sportlik eluviis on iseenesest üks parimaid viise oma tervist hoida. Kui inimene suudab järjest joosta 21 või 42 kilomeetrit, näitab juba see väga head ettevalmistust, kuid nagu meedikute kogemus kinnitab, ei välista ka hea vorm ootamatuid terviserikkeid,“ nentis ta.
Swedbanki kindlustusstatistika andmed näitavad, et spordiga seotud õnnetused moodustavad aastas 16% kõigist hüvitatud traumajuhtumitest. Näiteks selle aasta esimesel seitsmel kuul ulatus spordiõnnetuste juhtumite keskmine hüvitis 500 euroni. Samas sõltub iga konkreetse juhtumi kindlustushüvitis väga palju vigastuse raskusest ja sellest, kas inimene vajab operatsiooni, haiglaravi või peab pikemalt töölt eemal viibima.
Kõige enam on spordiõnnetustega seotud vigastuste väljamakseid tehtud neile, kelle vanus jääb 30–40 aasta vahele, ning peamiste vigastuste hulka kuuluvad väiksemad vigastused, nagu õmblemist vajavad haavad, sidemevenitused ja osalised liigeserebendid, aga ka luumurrud ja mõrad.
Tänavusel Tallinna Maratonil pakub Swedbank kõikidele osalejatele, välja arvatud virtuaaljooks, taas tasuta elukindlustust ja traumakaitset summas 10 000 eurot. Reinmann lisas, et kindlustusega ei kaasne osalejatele täiendavaid kohustusi. „Selle mõte on eelkõige pakkuda maratonil osalejale ja tema lähedastele täiendavat rahalist kaitset ja meelerahu,“ sõnas ta lõpetuseks.
Faktikast: kuidas jooksupäevaks valmistuda?
Ära ürita viimastel päevadel kaotatud treeninguid tasa teha. Kui sa pole seni järjepidevalt jooksnud, ei vii kaks-kolm tugevat trenni enne starti sind enam paremasse vormi. Pigem võivad need jätta jalad väsinuks või tuua kaasa vigastuse.
Söö tuttavat toitu. Võistlusele eelnev õhtu pole õige aeg uue restorani, väga rasvase õhtusöögi või uute toitude katsetamiseks.
Mida pikem distants, seda olulisem on „tankimine“. 5 km jooksu eel pole vaja korraldada suurt carb loading’ut. 10 km korral piisab enamasti tavapärasest korralikust toitumisest ja võistluspäeval hommikusöögist. Poolmaratoni ja eriti maratoni eel muutub süsivesikute piisav tarbimine aga juba olulisemaks.
Üks kehv öö ei tähenda kehva jooksu. Stardieelne ärevus on normaalne ning magama jäämine võib olla tavapärasest keerulisem. Ära sunni end just võistluseelsel ööl 10 tundi magama. Mõistlikum on pöörata heale unele tähelepanu juba eelnevatel päevadel ja hoida tavapärast unerütmi.
Joo, aga ära joo „igaks juhuks“ liitrite kaupa. Alusta jooksu normaalselt hüdreerituna ja joo päeva jooksul tavapäraselt. Väga suure koguse vee korraga joomine enne starti ei anna eelist. Pikema jooksu ajal tasub arvestada ka rajal pakutavate joogipunktidega.
Võimle end enne starti soojaks. Tee 5–10 minutit kerget sörki või tempokat kõndi ning mõned dünaamilised harjutused, näiteks põlvetõsted, jalaringid ja väljaasted.
Ära proovi võistluspäeval midagi esimest korda. Uued jooksutossud, geelid, spordijook, hommikusöök või sokid võivad tunduda väikesed detailid, aga mitmetunnise jooksu ajal võivad neist saada väga suured faktorid.
Ja kõige olulisem: vali jõukohane tempo!
Rohkem vajalikku jooksueelset infot leiad Swedbanki Tallinna Maratoni veebilehelt rubriigist „Osaleja meelespea“. Maratoni lehel on ka rohkem infot tasuta elukindlustuse kohta.
Kindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE. Tutvu tingimustega Swedbanki veebilehel ja vajaduse korral küsi nõu asjatundjalt.
The post Kiirabi selgitab: kuidas end maratoniks valmis seada ja milliseid ohte vältida? appeared first on Swedbanki blogi.