Raport: Vanemaealiste tulevane panus tööturule sõltub oskustest, mitte hõive kasvust
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko sõnas, et riikide konkurentsivõimet määrab tulevikus üha enam see, kui hästi suudetakse vanemaealisi ehk niinimetatud hõbetöötajaid tööturul rakendada. “Eestis on hõbetöötajate hõive rahvusvahelises võrdluses juba praegu väga kõrge. Me ei peaks vaatama ainult seda, mitu vanemaealist töötab, vaid eelkõige seda, millist tööd nad teevad ja kui hästi nende oskused rakendust leiavad. Määrav on see, kuivõrd suudame hõbetöötajate teadmisi ja oskusi ajakohasena hoida ning rakendada sellistes kriitilistes valdkondades nagu näiteks haridus, inseneeria ja tervishoid,” selgitas Kindsiko.
Eesti kuulub täna vanemaealiste tööturul osalemise poolest Euroopa Liidu tippu. Vanuserühmas 65+ on Eesti hõivemäär üle kahe korra kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ning 70–74-aastaste seas on hõivemäär üle kolme korra kõrgem.
Kindsiko sõnul on Eesti jaoks võtmeküsimus, kuidas vältida olukorda, kus vanuse kasvades liiguvad kogenud inimesed kvalifikatsioonile mittevastavatele või madalama lisandväärtusega töödele. “Demograafilise surve tingimustes on hõbetöötajate oskuste parem kasutamine majanduse jaoks väga oluline ressurss,” rõhutas ta.
Hõbetöötajate rakendamist tööturul takistab paraku ka vanuseline diskrimineerimine ning teadusuuringud viitavad, et vanemaealised kohtavad töö leidmisel suuremaid takistusi kui nooremad kandidaadid.
Näiteks Rootsi teadlased on leidnud, et tööintervjuule kutsumise tõenäosus hakkab märgatavalt vähenema juba varastes 40ndates ning langeb pensioniea lähenedes väga madalale. Eriti tugev kukkumine tööturul tabab aga madala kvalifikatsiooniga ja lihttöid tegevaid vanemaealisi.
Erinevalt Põhjamaadest jätkavad Eesti pensionärid töötamist eelkõige rahalistel põhjustel, mitte töö meeldimise tõttu või soovist olla tegus. Kõrge hõive peamiseks põhjuseks on suhteliselt madal vanaduspension ning üle 60% Eesti pensionäridest nimetab töötamise peamise põhjusena rahalist vajadust, mida on kaks korda enam kui OECD riikides keskmiselt. Rolli mängib ka terav tööjõupuudus teatud valdkondades nagu näiteks hariduses ja tervishoius.
Põhja- ja Lääne-Euroopas jätkatakse aga töötamist sagedamini eelkõige seetõttu, et töö meeldib ja soovitakse vanemas eas olla tegus. Lisaks võimaldab paindlik töökorraldus vanemaealistel oma oskustele tööturul tähenduslik rakendus leida.
Lühiraport “Hõbetöötajad Eesti tööturul” on valminud uurimissuuna “Elukestva õppe trendid ja tulevik” raames. Uurimissuuna eesmärk on tuvastada peamised määramatused ja võtmetegurid, mis kujundavad elukestva õppe tulevikku Eestis aastani 2050.
Hõbetöötajad Eesti tööturul
Eesti on vanemaealiste tööturul osalemise poolest Euroopa Liidu tipus, mistõttu ei saa tööjõupuuduse leevendamisel loota üksnes sellele, et 50+ inimesi tuleb tööturule praegusest oluliselt rohkem. Peamine tööjõureserv peitub vanemaealiste oskuste ja kvalifikatsiooni arendamises ja selle paremas rakendamises.