Tartus arutati rahvusvahelise teaduskoostöö tugevdamist Ukrainaga
Konverents andis ülevaate teaduskoostööst Ukrainaga ning uuris võimalusi selle tihendamiseks laiemas Euroopa kontekstis. Avasessioon keskendus Eesti, Ukraina, Euroopa Liidu ning Põhjala-Balti algatustele, mis toetavad Ukraina lõimimist Euroopa Teadusruumi. Temaatilised sessioonid olid suunatud ülikoolidele ja teadlastele, et tutvustada Ukraina-suunalisi tegevusi ning Eesti ja Ukraina osalusega rahvusvahelisi teaduskoostöö projekte. Päeva lõpetas paneelarutelu, et võtta kokku sessioonides arutatu ja keskenduda edasistele koostöövõimalustele.
Kõigil huvilistel on võimalik konverentsi järele vaadata ETAGi YouTube’i kanalist (ülekanne on inglise keelne).
Kõik ettekanded ja pikema kokkuvõtte leiab ETAGi kodulehelt.
Siit leiab ürituse fotogalerii.
Päeva modereeris Brüsselis asuva Ukraina kontaktbüroo juht Mõhhailo Hrebeniuk.
Esinejad tõid oma ettekannetes esile, miks rahvusvaheline koostöö on Ukraina jaoks praegu eriti oluline:
Anu Noorma (ETAG) rõhutas Eesti kiiret reageerimist sõja alguses, mil toetati Ukraina teadlasi seemnerahastusega ja loodi alus pikaajalisele koostööle. Eesti panustab aktiivselt rahvusvahelistesse partnerlustesse IMPRESS-U ja LUKE ning viib ellu ESTDEVi toetatud projekti, mis toetab Ukraina lõimumist Euroopa Teadusruumi. Eestis töötab 104 Ukraina teadlast ning Eesti ja Ukraina osalevad koos 35 „Euroopa horisondi“ projektis.
Olga Polotska (NRFU) kirjeldas sõja ulatuslikku mõju Ukraina teadusele: tuhanded haridusasutused on kahjustatud, suur osa teadustaristust hävitatud ning 20% teadlastest on lahkunud. Siiski jätkab 80% teadlastest tööd. Ukraina prioriteedid on läbipaistvus, institutsionaalne vastupidavus, lõimumine Euroopa Teadusruumi ja rahvusvaheliste partnerluste laiendamine.
Elis Paemurd (Euroopa Komisjon) rõhutas ELi rolli Ukraina suurima toetajana ning tõi esile Ukraina assotsieerumise programmidega „Euroopa horisont“ ja EURATOM. Ta tutvustas uut rahvusvahelist teaduskoalitsiooni, mis koordineerib üleilmset tuge Ukraina teaduse ja innovatsiooni taastamiseks.
Kristin Andersen (NordForsk) kirjeldas Põhjala-Balti koostööd, mis hõlmab projekte pagulaste lõimumise, rahvatervise, hariduse ja valitsemise valdkonnas. NordForsk on valmis looma Põhjala- Balti-Ukraina ühisprogramme ning peab oluliseks noorteadlaste toetamist ja teemade valikut, mis lähtuvad riikide tegelikest vajadustest.
Teise sessiooni eesmärk oli tutvustada Eesti ülikoolide algatusi teadus- ja hariduskoostöö tihendamiseks Ukrainaga:
Igor Taranov (Euroopa Horisondi büroo Ukrainas) selgitas Ukraina jõupingutusi Euroopa Teadusruumiga lõimumisel, rõhutades digitaalse toe, partnerotsingu ja koolituste olulisust olukorras, kus teadlased seisavad silmitsi liikumispiirangute, taristukahjude ja halduslike takistustega.
Kristiina Tõnnisson (TÜ) tutvustas Dnipro piirkonna digivalitsemise projekti, mis ühendas veebikursuse, konsultatsioonid ja õppevisiidid. Sõjaolukorras muutus digitaalne valitsemine uuendusest hädavajaduseks ning projekti tulemused on juba lõimitud Ukrainas õppetöösse ja avalikku sektorisse.
Dmytro Khutkyy (TÜ Ukraina keskus) kirjeldas keskuse rolli Ukraina tudengite ja teadlaste toetamisel, pakkudes MOOCe, podcaste ja koostööprojekte digivalitsemise, ühiskondliku vastupidavuse ja kodanikuaktiivsuse teemadel.
Viktoriia Biliaieva (TÜ grandikeskus) rõhutas teadusadministraatorite tähtsust rahvusvaheliste partnerluste loomisel ja projektide kvaliteetsel elluviimisel. Ta tõi esile vajaduse tugevdada Ukraina institutsioonide taotlusvõimekust ning nende osalemist widening- ja twinning-skeemides.
Kateryna Lobanova (TalTech) jagas Ukraina teadlaste kogemusi Eestis ning kirjeldas sõjaaegseid ja sõjajärgseid koostööstrateegiaid, rõhutades parema info ja ligipääsu vajadust Euroopa teadusvõrgustikele.
III sessioonis tutvustati nelja IMPRESS-U projekti:
· Levent Aksoy esitles Ukraina krüptograafiliste standardite Kalyna ja Kupyna riistvaraliselt tõhusaid rakendusi, sealhulgas turvalisi ASIC-lahendusi ja ühispublikatsioone.
· Mairo Leier tutvustas uuringuid robustse masinõppe, objektituvastuse, droonipõhise andmekogumise ja vastupidavate navigatsioonisüsteemide kohta.
· Argo Jõeleht esitles GRANDE-U projekti põhjavee vastupidavuse kohta, kasutades kaugseiret ja masinõpet.
· Andrei Blinov käsitles kriitilise taristu vastupidavuse stressitestimist korduvate šokkide tingimustes, ühendades inseneriteaduse, võrguteaduse ja digitaalsed kaksikud.
Lisaks tutvustati kahte NordForski projekti:
· Anneli Uusküla esitles projekti PATHS, mis arendab digitaalseid terviselahendusi Ukraina põgenikest naistele, keskendudes vaimsele tervisele, vaktsineerimisele ja vähi sõeluuringutele.
· Reili Argus rääkis LINC-projektist, mis uurib Ukraina perede keelelist lõimumist neljas riigis, kombineerides intervjuusid, keeleoskuse hindamist ja poliitikaanalüüsi ning kasutades innovaatilisi piiriüleseid andmehaldustööriistu.
Päeva lõpetas paneeldiskussioon, mida juhtis Mõhhailo Hrebeniuk ning kus osalesid Anu Noorma, Kristin Andersen, Igor Taranov, Gert Jervan ja Marharyta Domnich. Arutelu tõi esile, et koostöö tugineb pikaajalistele suhetele, vastastikusele õppimisele ja ühistele ühiskondlikele vajadustele. Ukraina panustab unikaalse kogemusega – alates lahinguvälja tehnoloogiatest kuni ühiskondliku vastupidavuseni. Samas saab Eesti pakkuda digipöörde ja riigireformide kogemust. Väljakutsetena nimetati liikumispiiranguid, haldusbarjääre, killustatud infot ja piiratud taotlusvalmidust. Noorteadlased vajavad paremat ligipääsu teabele ja võrgustike loomise võimalustele. Ukraina teadlaste tugevustena tõsteti esile nende kiirust ning kohanemis- ja reageerimisvõimet. Paneeldiskussioon rõhutas pikaajaliste suhete, vastastikuse õppimise ja noorteadlaste toetamise tähtsust. Ühiselt tõdeti, et Ukraina teadussüsteemi taastamine ja ülesehitus on võtmetähtsusega kogu Euroopa tuleviku jaoks.
Konverentsi korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Ukraina Teadusagentuuriga (NRFU), toetas ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.
