Teaduspoliitika konverents võtab fookusesse teaduspõhise otsustamise keeruliste valikute ees
Teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor (XIII). Rasked valikud: mida me teame enne, kui otsustame?“ toimub 14. oktoobril Riigikogus. Seekordsel konverentsil võtame vaatluse alla meie majanduse käekäigu.
Eesti ees seisavad valikud, mis kujundavad meie majanduse, elukeskkonna ja julgeoleku arengut aastakümneteks. Otsustada tuleb olukorras, kus teemad on vastuolulised, huvid põrkuvad, teadmised täienevad pidevalt ja tulevikku ei ole võimalik ette näha. Keskendume kolmele keerulisele valdkonnale, kus poliitilistel valikutel on otsene ja pikaajaline mõju kogu sektori arengule – metsandus, energeetika ja kaitsetehnoloogia.
Konverentsil arutletakse milliseid teadmisi, andmeid ja teaduspõhiseid prognoose vajavad poliitikakujundajad paremate otsuste tegemiseks ning kus on praegu olulised teadmuslüngad. Koos üritatakse leida vastuseid küsimustele mida me juba teame, mida peaksime veel teadma ning kuidas teha võimalikult tark otsus ka siis, kui teadmine ei ole täielik?
Konverentsi peaesinejatena astuvad üles Riigikogu esimees Lauri Hussar, EV haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, TÜ looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus, EMÜ metsapatoloogia professor Rein Drenkhan, TTÜ keemia ja biotehnoloogia kaasprofessor Petri-Jaan Lahtvee, TTÜ energiapoliitika praktik-professor Einari Kisel, TTÜ majandusanalüüsi ja rahanduse professor Kadri Männasoo, Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk, Cybernetica AS juhatuse esimees Oliver Väärtnõu, TTÜ digitaalse tootmise kaasprofessor Vladimir Kuts ja Frankenburg Technologies juhatuse liige Veiko-Vello Palm. Konverentsi modereerib Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Kristiina Tõnnisson.
Tänavune konverents on mõtteliselt jagatud kolme plokki. Esimeses plokis vaatleme kuivõrd arukalt kasutab Eesti praegu oma metsa ning kuidas ikkagi kaaluda majanduslikku kasu, elurikkust ja pikaajalist mõju.
Teises plokis küsime millist energiat saab Eesti endale lubada. Eesti vajab energiat, mis oleks ühtaegu taskukohane, varustuskindel ja konkurentsivõimeline ning vastaks kliimaeesmärkidele – kuidas aga teha miljarditesse ulatuvaid valikuid, mida ei peaks kümne aasta pärast kahetsema?
Viimases plokis küsime kas julgeolekust võiks saada meie majanduse mootor. Kas Eesti kasvavad kaitsekulud võiksid ühtlasi pakkuda võimalust arendada Eesti tehnoloogiaid ja kaitsetööstust ning kasvatada eksporti? Millal aga peaks riik ostma valmislahendusi ning millal investeerima Eesti teadlastesse, inseneridesse ja ettevõtetesse, võttes sellega teadlikult ka suurema riski?
Iga teemaploki lõpetab ekspertide ja riigikogu liikmete ühine arutelu.
Konverentsi kavaga saab tutvuda Teadusagentuuri kodulehel.
Konverentsil osalemine Riigikogu 20. Augusti konverentsisaalis on kutsetega, ent kõik huvilised saavad jälgida üritusest otseülekannet 14. oktoobril algusega kell 10.00.
Teaduspoliitika konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Teaduspoliitika konverentside korraldamine Riigikogus lähtub järgmistest põhimõtetest:
Täisväärtuslik demokraatlik debatt Eesti tuleviku kujundamisest vajab teaduspõhist sisendit.
Raskesti etteaimatavas ja kiiresti muutuvas maailmas on teadlaste pakutud visioonide ja lahendustega arvestamine olulisem kui varem, mistõttu on teadlaste, ühiskonna ja poliitikute dialoogi kujundamine võtmetähtsusega.
Lisainfo:
Siret Varblane
organisatsioonikommunikatsiooni juht
+372 5624 7474
siret.varblane@etag.ee
