Riigikogu võttis vastu mitu koja ettepanekut töötervishoiu ja tööohutuse bürokraatia vähendamiseks
Riigikogu võttis 30. septembril vastu töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muudatused, mis on suunatud töökeskkonna reeglite lihtsustamisele, bürokraatia vähendamisele ja tööandja vastutuse selgemaks muutmisele. Seaduse jõustumisel hoiavad ettevõtted nende muudatuste tulemusel hinnanguliselt aastas kokku 22,6 miljonit eurot.
Koja kolmekümne muudatusettepaneku seast on seadusesse jõudmas mitmed tööandja koormust vähendavad ettepanekud, näiteks tööandja ei pea tulevikus korraldama töötaja tervisekontrolli praeguse 4 kuu asemel hiljemalt 6 kuu jooksul töötaja tööle asumisest ning edaspidi ei kohaldata töötervishoiu ja tööohutuse seadust täies ulatuses ühemehe ettevõtetele.
Ühe inimese ettevõtetele hakkavad kehtima lihtsamad nõudedKoja ettepaneku tulemusel ei kohaldata edaspidi töötervishoiu ja tööohutuse seadust täies ulatuses ettevõtetele, kus osaühingu ainuosanik, ainus juhatuse liige ja ainus töötaja on sama isik. Näiteks ei pea sellisel juhul enam enam iseendale koostama riskianalüüsi ja ohutusjuhendeid ega läbima töötervishoiuarsti tervisekontrolli. Erandina jäävad siiski kohaldatavaks teatud nõuded, näiteks kohustus tagada igas tööolukorras töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohane kasutamine. Kehtiv seadus sellist erandit ette ei näe.
Kaob sisekontrolli kohustusMeie ettepaneku tulemusel kaob töökeskkonna sisekontrolli kohustus. Kehtiva õiguse kohaselt on tööandjal kohustus teha süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandatakse, korraldatakse ja jälgitakse töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Samuti on tööandja hetkel kohustatud igal aastal läbi vaatama sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi. Muudatus ei vabasta tööandjat üldisest kohustusest tagada ohutu töökeskkond ja jälgida töökeskkonnas toimuvaid muutusi ega ka riskianalüüsi tegemisest, vaid lihtsustab regulatsiooni, jättes ettevõtetele suurema paindlikkuse tööohutuse korraldamisel.
Esmane tervisekontroll tuleb teha edaspidi kuue kuu jooks Seadusesse on jõudnud koja ettepanek pikendada esimese tervisekontrolli teostamise aega. Edaspidi peab tööandja korraldama töötaja tervisekontrolli praeguse nelja kuu asemel hiljemalt kuue kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Suurema ohuga töökohtadel tuleb endiselt tervisekontroll teha enne tööle asumist.
Leevenevad töötervishoiu olukorra analüüsi nõudedKoja ettepanekul on leevendatud töötervishoiu olukorra analüüsi nõudeid. Muudatuste kohaselt ei pea töötervishoiu olukorra analüüsi korraldama tööandja, kelle ettevõttes töötab püsivalt alla kümne töötaja. Kehtiva seaduse kohaselt peavad seda tegema kõik ettevõtted.
Esmaabiesindaja määramise nõuded muutuvad lihtsamaksKoja muudatusettepanekute tulemusel on seadusesse jõudmas lihtsustatud esmaabiesindaja määramise nõuded. Muudatuste kohaselt ei pea tööandja esmaabiandjat määrama, kui ettevõtte töötajad töötavad üksinda või kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses. Lisaks ei pea edaspidi esmaabiandjat määrama tervishoiuteenuse osutaja. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu.
Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu valimine muutub vabatahtlikuksKoja muudatusettepaneku tulemusel muutub töökeskkonnavoliniku ametikoht ja töökeskkonnanõukogu vabatahtlikuks. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku valimised, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab soovi valida töökeskkonnavolinik. Edaspidi moodustatakse töökeskkonnanõukogu tööandja algatusel või kui vähemalt 10% ettevõtte töötajatest selleks soovi avaldab.
Selgineb tööandja võimalus kontrollida töötaja joovetSeadusesse lisatakse selge õiguslik alus joobe kontrollimiseks. Võrreldes kehtiva seadusega muutub koja ettepaneku tulemusel selgemaks see, et tööandjal on õigus kontrollida alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist ka alltöövõtjate ja lepingupartnerite töötajatel, kes puutuvad kokku suurema ohu allikaga või tegutsevad suurema ohu allikatega seotud territooriumil. Näiteks, kui ettevõte A kehtestab sisekorra alusel töötajate joobe kontrollimise korra, kuid töökeskkonnas töötavad lisaks partnerettevõtte B töötajad ja teenuseosutaja C, siis võib ettevõte A kontrollida ohutuse tagamise eesmärgil ka B ja C töötajaid, kui selliseid meetmeid B ja C töötajatele enne tööle asumist tutvustatud.
Riskianalüüsi ei pea tulevikus kõik ettevõtted üles laadimaMuudatuste tulemusel ei pea ettevõte, kus on alla kümne töötaja, töökeskkonna riskianalüüsi Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogusse üles laadima või Tööinspektsioonile edastama ega töötervishoiu olukorra analüüsi korraldama. Endiselt säilib kõikidele tööandjatele kohustus koostada riskianalüüsi kirjalik dokument. Juhul kui alla kümne töötajaga tööandja ei esita riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse, peab ta riskianalüüsi esitama tööinspektorile järelevalve raames.
Tehtava töö ohutusjuhend kaobMuudatustega tunnistatakse kehtetuks kohustus koostada tehtava töö ohutusjuhend, jättes alles vaid kohustuse koostada kasutatava töövahendi ohutusjuhend. Erisustena tuuakse välja, et töövahendi ohutusjuhendit ei pea koostama, kui: tootja ei ole kehtivate õigusaktide kohaselt kohustatud koostama töövahendile kasutusjuhendit või tootja koostatud töövahendi kasutusjuhend sisaldab piisavat teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks.
Töökeskkonnaspetsialistist ei pea tulevikus enam Tööinspektsiooni teavitamaEdaspidi ei pea tööandja teavitama Tööinspektsiooni määratud töökeskkonnaspetsialistist.Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja esitama Tööinspektsioonile kümne päeva jooksul määramisest või valimisest arvates andmed töökeskkonnaspetsialisti kohta, sealhulgas nime, ametikoha ja kontaktandmed.
Kutsehaigestumise ja tööõnnetuse raporti edastamine muutub lihtsamaksMuudatustega võimaldatakse edaspidi kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise raporteid edastada tööandjal kannatanule või tema huvide kaitsjale töökeskkonna andmekogu kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja tegema kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise tulemused teatavaks kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult.
Mitmed koja ettepanekud jäid eelnõust väljaLisaks Riigikogu poolt vastu võetud muudatustele tegi koda mitmeid täiendavaid ettepanekuid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmiseks, kuid need ei jõudnud eelnõusse. Ülevaade koja täiendavatest ettepanekutest:
Ohutusjuhendid peaksid olema vajalikud ainult juhul, kui seadmel on töötajale reaalne oht. Laialdaselt kasutatavatele vahenditele, mida kasutatakse näiteks ka kodustes oludes kasutatakse, ei peaks olema nõutud ohutusjuhend.
Kehtestada seaduses võimalus väliste sertifikaatide tunnustamiseks esmaabikoolituste puhul. Näiteks kui töötajal on juba kehtiv esmaabitunnistus (näiteks saadud mõnest muust akrediteeritud koolitusest, nagu autokool või vabatahtlik koolitus).
Ohtlike kemikaalide teavitamise ning väljaõppe kohustus ei peaks rakenduma juhul, kui töötaja kasutab töö käigus olmekeemiat või keemiat väga väikestes kogustes.
Madala riskiga töökohtade (näiteks kontoritöö) osas tuleks kaotada hetkel kehtiv riskianalüüsi nõue ning selle asemel võiks ettevõtetele tulla teatud nimekiri kohustustest, mida tööandja peab ohutuse tagamiseks töökeskkonnas tegema ning vajadusel ka kinnitama, et ta on need nõuded täitnud.
Ühte kontserni kuuluvad ettevõtted, mis füüsiliselt asuvad samal pinnal ning kus töötajad töötavad samal pinnal, võiksid saada kasutada sama riskianalüüsi, kuna sellisel juhul on töökeskkonna ohutegurid samad ning topelt riskianalüüsi koostamine on tööandjale koormav ning ebamõistlik.
Riskianalüüsi ei peaks tegema kodukontoris töötamise puhul.
Tööandjal oleks võimalik, juhul kui töökeskkonna ohutegurid on n-ö lihtsamad (näiteks kontoritöötajate puhul), saata oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde (tavapärase külastuse raames).
Tööandja ei pea ega ole kohustatud saatma töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli, kui töötaja töötab põhitöökohaga mõnes teises ettevõttes.
Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN. Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad, kuid eelduslikult selle aasta jooksul. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega, siis võtke meiega ühendust aadressil juristid@koda.ee
