Pea iga kolmas noor ei pane raha ootamatuteks kuludeks kõrvale
Swedbanki rahatarkuse keskuse mängudes tehtud valikud näitavad, et investeerimine pakub Eesti noortele üha enam huvi, samas on rahatarkuse põhitõdedes veel arenguruumi. Näiteks jätab pea 30% noortest eelarve koostamise mängus raha ootamatuteks kuludeks kõrvale panemata.
Septembris esimest tegutsemisaastat tähistav interaktiivne Swedbanki rahatarkuse keskus on võõrustanud pea 9000 ehk ligi kümnendikku Eesti 13–18-aastastest noortest. Keskuses tehtud valikud aitavad paremini mõista, kuidas noored rahaasjadest mõtlevad.
„Aasta jooksul oleme mängulises keskkonnas saanud jälgida, kuidas noored rahaotsuseid teevad. Nii näeme, mida mõistetakse, mida mitte, mis tundub keeruline ja mis on kergesti hoomatav. Näiteks saab eelarve koostamise mängus paigutada osa raha meelerahufondi, kuid seda kiputakse vahel segamini ajama meelelahutusega. Sellised valikud näitavad meile, kui oluline on kõigepealt aru saada, mis keeles noortega rääkida ja millele rohkem tähelepanu pöörata,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Investeerimise teema on noorte seas populaarne. Seda kinnitab nii eelarvemäng, kus ligi 82% mängijatest otsustavad osa teenitud rahast investeerida; aga ka päris elu andmete põhjal loodud investeerimisülesanne, kus edukaimad mängijad on raha kasvatanud pea 100 000 euro võrra – selliseks tulemuseks ei piisa vaid õnnest. Pärast mängu vesteldes ja tulemusi vaadates on juhendajatele silma jäänud ka krüptoraha laialdane tuntus noorte seas – seda ostavad mängus 80% noortest.
Noorte teadmised ei piirdu investeerimisega. 87% mängijatest lahendavad kodulaenu ülesande veatult, sest mõistavad kodu ostmise põhiteemasid, näiteks et selleks on vaja sissemakset ning laenuga kaasneb lepingutasu. Väga head tulemused on ka telefoni ostmise mängus, kus 80% noortest teevad pärast laenutingimuste, intressimäärade ja igakuiste maksete võrdlemist mõistlikke valikuid.
Noored mõtlevad üha enam oma rahaasjadest
Aasta jooksul kogutud tagasiside näitab, et mänguline ja praktiline õpe aitab rahaasju muuta noortele selgemaks ning teadmisi paremini kinnistada. Keskuse külastuse järel on õpetajad jaganud, et noored on hakanud rohkem oma rahaasjade peale mõtlema, seadnud raha kogumiseks eesmärke ning otsinud ka viise lisaraha teenimiseks.
Jäägri sõnul on oluline, et rahatarkuse õppimine ei piirdu vaid keskuses käimisega. „Soovime, et see oleks loomulik osa igapäevasest õppimisest. Keskuses on meie ülesanne nii noori kui ka õpetajaid inspireerida. Üha rohkem koole leiab võimalusi siduda rahatarkust eluliste olukordade ja õppeainetega ning keskuses rahatarkuse tunde korraldades saame neid selles toetada,“ rääkis Jääger.
Swedbanki rahatarkuse keskus on 2025. aastal loodud Eesti esimene interaktiivne mänguline õppekeskkond, kuhu õpetajad saavad 7.–12. klassiga broneerida rahatarkuse tunni. Külastuse kestel saavad noored oma rahateadmised proovile panna ning neid mänguliselt harjutada viies kategoorias: eelarve, laenud, ettevõtlikkus, jätkusuutlik majandamine ja investeerimine.
The post Pea iga kolmas noor ei pane raha ootamatuteks kuludeks kõrvale appeared first on Swedbanki blogi.
