Eesti kaladest eksporditakse enim külmutatud räime ja kilu
Eesti toidu kuu raames uurib statistikaamet, mida andmed Eesti toidu kohta räägivad.
Statistikaameti praktikandi Rasmus Vabriti sõnul paistab kalade ja kalatoodete ekspordis silma selge hooajalisus. „Kõige rohkem eksporditakse Eesti päritolu kalu ja kalatooteid talve lõpus ja kevade alguses ning kõige vähem suvel. Seda mõjutab eelkõige külmutatud räime ja kilu väljavedu,“ lisas Vabrit.
Allikas: statistikaamet
Kõige enam eksporditakse kalu ja kalatooteid märtsis
Aastatel 2021–2025 eksporditi Eesti päritolu kalu ja kalatooteid kõige rohkem märtsis, mil keskmine ekspordimaht ulatus 8916 tonnini. Kõige väiksem oli eksport juulis, kui välismaale veeti keskmiselt 4151 tonni kalu ja kalatooteid.
Ajavahemikul 2021. aasta jaanuarist kuni 2026. aasta juulini oli suurima ekspordimahuga kuu 2021. aasta märts, kui Eestist viidi välja üle 12 000 tonni kalu ja kalatooteid. Sellest enam kui kaks kolmandikku moodustas külmutatud räim ja kilu.
„Eesti kalatoodete eksporditrendi mõjutavad enim just räim ja kilu, kuna tegemist on liikidega, mida leidub Läänemeres kõige rohkem ja millel on Eesti kalanduses ja toidukultuuris pikk traditsioon,“ märkis Vabrit.
Külmutatud kala moodustab suurima osa ekspordist
Eesti päritolu kaladest ja kalatoodetest eksporditakse enim külmutatud kala, mida viidi 2025. aastal Eestist välja 45 958 tonni. Sellest 53,2% moodustas külmutatud räim ja 31,9% külmutatud kilu. Räime eksporditi kõige rohkem Ukrainasse ja Leetu, kilu Ukrainasse ja Lätti.
Kalatooteid ja -konserve viidi Eestist välja 10 441 tonni. Enim eksporditi neid Ukrainasse, millele järgnes Soome. Krevette eksporditi 9406 tonni, kõige rohkem ehk ligi kolmandik Hiinasse, millele järgnes Island.
„Eesti kalad ja kalatooted jõuavad väga erinevatele turgudele. See näitab, et meie kalandussektor on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning Eesti toit on hinnatud ka väljaspool Euroopa Liitu,“ ütles Vabrit.
Allikas: statistikaamet
Suurim sihtriik on jätkuvalt Ukraina
2021. aastal eksporditi Eesti päritolu kalu ja kalatooteid kokku 84 330 tonni, 2025. aastal aga 74 648 tonni. Mõlemal aastal oli suurim sihtriik Ukraina, kuhu viidi peamiselt külmutatud kala.
Kui 2021. aastal eksporditi Ukrainasse 37 884 tonni kala ja kalatooteid, siis 2025. aastal 26 019 tonni ehk 11 865 tonni vähem. „Kaubamahtude vähenemise juures mängis suurt rolli Ukraina-Venemaa sõja algus, aga ka püügikvootide vähendamine,“ kommenteeris Vabrit.
Nii 2021. kui ka 2025. aastal olid suuruselt järgmised sihtriigid Läti ja Valgevene. Mõlemasse riiki suurenes eksport võrreldaval perioodil enam kui 2000 tonni võrra. Kui 2021. aastal oli kalade ja kalatoodete ekspordimahult neljandal kohal Island, kuhu eksporditi peamiselt krevette, siis 2025. aastal kuulus neljas koht Leedule, kuhu veeti peamiselt külmutatud kala. Muutunud on ka viienda koha omanik: 2021. aastal oli selleks Soome, kuhu viidi enamasti kalatooteid ja -konserve, kuid 2025. aastal tõusis viiendale kohale Hiina, kuhu eksporditi peamiselt krevette.
Kaubakoodid
0301 – Eluskalad0302 – Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha)0303 – Külmutatud kala (v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha)
03035100 – Külmutatud heeringas (Clupea harengus membras Läänemere heeringas ehk räim) 03035390 – Külmutatud kilu (Sprattus sprattus)
0304 – Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud0305 – Inimtoiduks kõlblik kuivatatud, soolatud või soolvees kala, külm- või kuumsuitsukala0306 – Koorikloomad, koorikuga või ilma, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees, soolatud või suitsutatud, k.a koorikuga aurutatud või vees keedetud koorikloomad0307 – Elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, suitsutatud või suitsutamata, soolvees või soolatud inimtoiduks kõlblikud molluskid karbis või karbita0308 – Veeselgrootud (v.a koorikloomad ja molluskid), elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees või suitsutatud0309 – Inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid kalast, koorikloomadest, molluskitest ja muudest veeselgrootutest1604 – Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad1605 – Koorikloomad, molluskid ja muud veeselgrootud, toiduks valmistatud või konserveeritud (v.a suitsutatud)
Andmed on avaldatud 21.09.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Kai Kaljumäekommunikatsioonipartnerstatistika levi osakondstatistikaamettel 5696 6484press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)