Sild üle Soome lahe
Tänavu 60 aasta juubelit tähistav Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) on algusest peale ühendanud inimesi, kellele on hingelähedane Eestimaa looduse ja rahvuskultuuri ning kultuuripärandi väärtustamine, looduse ja ühiskonna suhted, säästva arengu, looduse kasutamise ja maastikukorralduse edendamine ning inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamine.
Suletud ühiskonnas elama sunnitud, kuid oma vaimsust, aatelisust, teotahet ja lootust paremale tulevikule säilitanud inimesed kõigist Eesti piirkondadest kogunesid 4. novembril 1966 Tallinna seltsi asutamiskoosolekule. Eesti Looduskaitse Seltsi asutamise eestvedajaks, peamiseks suunajaks ja organisaatoriks ning hilisemaks esimeheks sai Jaan Eilart.
On põhjust vaadata tagasi, tõsta raamaturiiulist lauale või laenutada kodulähedasest raamatukogust kakskümmend aastat tagasi ilmunud Varje Sootaki koostatud raamat „40 aastat Eesti Looduskaitse Seltsi“ (Oomen OÜ, 2007). Juubeliks on oodata ka Hooandja kaudu rahastatud kogumikku, seltsi vabariiklikke kokkutulekuid kirjeldavat raamatut „Läbi Eestimaa looduse ja kultuuri“, mille koostaja on Tiiu Saarist.
Tänu kahe riigi looduskaitselegendi, Soome looduskaitsja ja ökoloogi Rauno Ruuhijärvi ning Tartu ülikooli õppejõu, looduskaitsja ja rahvuskultuuri hoidja Jaan Eilarti omavahelisele suhtlusele sai 1970. aastatel alus pandud ka looduskaitseseltsi koostööle ja kogemuste vahetamisele Soome looduskaitsjatega.
Soome looduskaitselegend
Rauno Ruuhijärvi sündis 96. aastat tagasi, 4. septembril 1930 Hankasalmel. Noormeheks sirgununa ei võtnud ta metsaretkedele kaasa mitte püssi, vaid fotoaparaadi. Kooliaastatel alanud rännakud Lapimaal viisid selleni, et Ruuhijärvist sai just Lapimaa looduse ja eriti aabasoode uurija, aga kaugeltki mitte ainult teadlane, vaid palju enamat.
Looduse ja sellega seotud kohaliku kultuuri uurimine ja talletamine tulenes algselt vajadusest jäädvustada Kemijoki ülemjooksul suurte paisjärvede alla jäädavalt kaduvat loodust ja eluviisi. 1953. aastal oli Ruuhijärvi juba osaline selles, et Lammi vana pastoraadi ümberehitamisega alustati õppe- ja uurimistööde baasi rajamist. See bioloogiajaam toimib tänaseni.
1970. aastate alguses alustas Ruuhijärvi Helsingi ülikoolis looduskaitseloengutega. Samal ajal liitus ta ka vabatahtlike poolt algatatud looduskaitseliikumisega. See päädis sellega, et Ruuhijärvi oli aastatel 1978–1989 Soome Looduskaitseliidu (Finnish Association for Nature Conservation) esimees. Ruuhijärvioli tegija ka Soome keskkonnaministeeriumi loomise juures. Just Soome Looduskaitseliit esitas 1970. aastal ettepaneku keskkonnakaitse sihipäraseks arendamiseks ja selleks eraldi keskkonnaministeeriumi asutamiseks. Oma seisukoha ütles välja ka Soome president Urho Kekkonen, kes nimetas uusaastakõnes algava 1971. aasta teemaks keskkonnakaitse. Protsess kujunes siiski väga aeglaseks ja vaevarikkaks. Alles Kalevi Sorsa kolmanda valitsuse ajal 1982. aastal esitas valitsus vastava eelnõu ja 124 poolthäälega otsustas parlament keskkonnaministeeriumi luua. Soome keskkonnaministeerium (ympäristöministeriö) alustas tööd 1. oktoobril 1983.
Vabatahtlik laheülene koostöö
Eesti Looduskaitse Selts oli algusest peale keskendunud looduskaitse ja (rahvus)kultuuri põimitusele, seda rõhutab ka 1983. aastal vastu võetud Tallinna deklaratsiooni pealkiri „Looduse ja kunstide ühtsus rahu nimel maailmas“.
Rauno Ruuhijärvi aitas esimesel võimalusel praotada akna vabasse maailma. 1979. aastal õnnestus Eesti ja Soome looduskaitsjate koostööna tuua Kadriorgu A. H. Tammsaare majamuuseumi Soome loodusfotograafide Seppo Keräneni ja Kari Soveri 51 fotost koosnev näitus.
Soome looduskaitseliidu president Ruuhijärvi saatesõnas oli märgitud, et: „Liittahab selle märgalade elu kajastava fotonäitusega tervitada Eesti NSV Looduskaitse Seltsi ja eesti loodusesõpru. Fotograafid Seppo Keränen ja Kari Soveri on aastaid kestnud kannatliku tööga teinud teoks ilmselt rahvusvaheliseltki kõrgetasemelise fotonäituse märgalade elust, ohustatud ja haruldastest liikidest, kes püsivad üksnes tänu kaitsele. Paljud näituse piltidest võiksid sama hästi tehtud olla Eesti rannikul – Matsalus, Vilsandil või mujal. Nõnda samaste joontega on meie loodus. Meie, soomlased, loodame, et fotonäitus tuleb kõige selle tõttu kasuks ka Eesti looduskaitsetööle.“
Jaan Eilart kirjutas ajalehes Edasi näitusest sisulise ja samal ajal emotsionaalse ülevaate „Kaunildasa väärt näitus“, milles kirjeldas fotosid ja tõi välja seoseid kultuurilooga. Ka praegustele vabatahtlikele looduskaitsjatele oleks virgutuseks lugeda sellest kirjutisest, kuidas näituse fotode autoritest Kari Soverist ja Seppo Keränenist kujunesid ja kasvasid tunnustatud loodusfotograafid, tõsimeelsed bioloogid ja loodushoiumõtte kandjad.
24.–25. juulil 1982 toimunud looduskaitsjate vabariiklikul kokkutulek-seminaril Tartus ja Tartumaal osales ka 28-liikmeline Soome looduskaitseliidu delegatsioon eesotsas liidu presidendi Ruuhijärviga. Delegatsiooni kuulus esindajaid neljast Soome ülikoolist, samuti seltsidest.
1986. aastal toimus TallinnasMatkamajas naabermaa ühe nimekama kunstniku Erik Bruuni näitus, mille valik oli tehtud tema loodusteemalistest, valdavalt graafilistest sarjadest. Näitus sai teoks Soome looduskaitseliidu ja Eesti looduskaitseseltsi koostöös ning toimus rahvusvahelise looduskaitseliidu (International Union for Conservation of Nature, IUCN) Ida-Euroopa komitee egiidi all. Näitust külastas Õhtulehe andmetel umbes 10 000 inimest.
Ruuhijärvi teaduskoostööga, üle nelja aastakümne kestnud kirjavahetusega Tartu ülikooli professori Viktor Masinguga on võimalik tutvuda ülikooli raamatukogus. Suur Eesti sõber Rauno Ruuhijärvi pälvis Eesti Vabariigi Maarjamaa risti V klassi 2002. aastal.
Jaan Eilartit tunnustati 1984. aastal esimese välismaalasena Soome Robert Boldti nimelise teenetemedaliga kodu-uurimise eest. Eesti Vabariik tunnustas Jaan Eilartit 1997. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Käesoleva aasta 24. juunil, Jaan Eilarti sünniaastapäeval, istutati looduskaitseseltsi Tartu osakonna algatusel kogu seltsi nimel Vanemuise parki mälestustamm.
Koostöö Soome looduskaitsjatega on kestma jäänud, mitmed sellal loodud kontaktid ja teabevahetus vabatahtlikku looduskaitse aadet ja kaitsetegevusi alal hoidvate inimestega toimivad jätkuvalt tänaseni.
Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliikmed
Mure Eesti looduse, kultuuri ja keele kestmajäämise pärast ühendas kultuuriinimesi ja loodusteadlasi. Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliikmete hulgas oli palju loomeinimesi, kirjanikke ja kunstnikke.
Seltsi asutajaliikmed olid: Ago Aaloe, Uku Alakivi, Arnold Aru, Ethel Brafman, Stanislav Davõdov, Jaan Eilart, Ferdinand Eisen, Erik Ellermaa, August Elvak, Leopold Ennosaar, Ilmar Epner, Endel Esko, Ivar Etverk, Harald Haberman, Heino Hansen, Olev Henno, Aira Hone (Kaal), Harri Jõgisalu, Eino Jürman, Fred Jüssi, Joann Kallas, Ferdinand Kallo, Leida Kangilaski, Ott Kangilaski, Hillar Kattai, Kallio Kildema, Hiie Kontor, Aleksander Krull, Ernst Krusten, Hans Kruus, Richard Kurvits, Herta Kuulpak, Kalju Kääri, Märt Laarman, Ellen Laidre, Evald Lall, Ants Lauter, Heljo Liivik, Raimond Linnamägi, Vello Linnamägi, Herman Lipp, Jüri Lott, Heino Luik, Eva Maaring, Eerik Maidre, Hillar Malt, August Mank, Hell Maran, Evald Martinson, Ann Marvet, Maie Mendik, Arnold Merihein, Linda Metsaorg, Anton Mutt, Eda (Jagomägi) Muuga, Tea (Külm) Muuga, Ürgo Mürk, Endel Mändma, Orest Niinemäe, Feliks Nõmmsalu, Luule Org, Valdur Paakspuu, Harry Paal, Arvi Paidla, Eerik Pakosta, Ants Paluvits, Voldemar Panso, Juhan Parts, Ants Parve, Natalie Pentre, Enno Piir, Eino Pillikse, Linda Poots, Evi Prikk, Holger Pukk, Julius Põldmäe, Aksel Põldroo, Verner Põlts, Heiti Raid, Veljo Ranniku, Kaljo Rebassoo, Günther Reindorff, Eevi (Reissar) Viirsalu, Mari Reitalu, Jaan Remmel, Olav Renno, Heino Rohtla, Linda Rummo, Vello Rummo, Arnold Rüütel, Nils Sachris, August Sang, Kersti Sang, Henno Sepp, Rudolf Sirge, Juhan Smuul, Mihhail Šturm, Olaf Shmeidt, Guido Talijärv, Leon Talisoo, Edgar Talvik, Laur Tamm, Heino Teder, Abro Teemusk, Julius Tehver, Maimo Tihane, Osvald Tooming, Veljo Tormis, Elo Tuglas, Friedebert Tuglas, Hans-Feliks Tullus, Edgar Tõnurist, Boris Usatenko, Debora Vaarandi, Oskar Valing, Uno Valk, Endel Varep, Harald Velner, Vello Viirsalu, Villem Voore, Riho Võhandu, Heino Väli, Harry Õiglane ja August Örd.
Austus kõigile.
The post Sild üle Soome lahe appeared first on Sirp.
