5 rahatarka harjumust, mida laps saab mängides omandada

Mängimine on üks tõhusamaid viise, kuidas laps saab rahatarkuse oskusi arendada, lisaks õpib ta muid oskusi, millest on kasu kogu elu.

Siin on viis elulist rahatarkuse õppetundi, mida laps saab mängides omandada.

1. Rahaga ümberkäimine

Ilmselt on peaaegu iga laps poodi mänginud: sättinud mänguasjad müügiks ritta, mõelnud neile hinnad ja vahetanud mänguraha kaupade vastu. MTÜ Mängides Targaks erahuvikooli juhi ja juhendaja Merike Koorti sõnul on selles lihtsas mängus peidus üllatavalt palju rahatarkust.

Olles poemängus kord ostja ja kord müüja, õpib laps raha lugema, hindu võrdlema ja valikuid tegema.Samal ajal kujuneb tal arusaam raha väärtusest ning sellest, et kõigeks ei pruugi jaguda. Tasapisi õpib ta mõistma sedagi, et raha ei teki niisama. Raha teenimiseks tuleb pakkuda vastu midagi väärtuslikku, olgu selleks toode, teenus või töö. Need on rahatarkuse põhitõed.

2. Rahatargad harjumused

Rahaasjadest on lapsel kõige lihtsam aru saada siis, kui need seostuvad ta endaga. Koort soovitab näiteks koos lapsega mängult – või miks ka mitte päriselt – sünnipäevapidu planeerida. Pange paika summa ning mõelge koos läbi, kui palju võiks kuluda toidule, kaunistustele ja meelelahutusele. Kui kõigele ei jagu, tuleb juba valikuid teha. Pärast saate koos arutada, miks laps sellised otsused tegi ning mis oleks soove ja vajadusi kaaludes olnud parem tee.

Nii õpib laps märkamatult planeerima ja teadlikke valikuid tegema. Ühtlasi tekib arusaam, et tõesti, kõiki soove ei ole võimalik täita ning soovide ja tegelikkuse vahel tuleb leida kesktee.

3. Julgus katsetada ja eksida

Üks mängu suurimaid väärtusi on võimalus turvaliselt eksida. Rahatarkuse mängudes on hästi näha, kuidas lapsed ja noored teevad otsuseid julgelt ja kiiresti. Nad ei jää pikalt kaaluma, kas valik on õige või vale, vaid katsetavad ja õpivad kogemustest.

Kui raha saab mängus otsa või valitud plaan ei toimi, ei juhtu päriselt midagi halba. Küll aga jääb sellest väärtuslik õppetund. Just nii õpitakse, et eksimine ei tähenda ebaõnnestumist, vaid on osa õppimisest.

4. Ettevõtlik mõtlemine

Ettevõtlikkus tähendab oskust märgata võimalusi, asuda tegutsema ning otsida lahendusi, kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Just seda saab mängides harjutada.

Paljudes mängudes tuleb teha valikuid, kas kulutada raha kohe või panna osa kõrvale, võtta riske või valida kindlam tee. Sellised otsused õpetavad last võimalusi kaaluma ja nägema, mida üks või teine valik kaasa toob.

Samuti saab mängides kogeda, et iga otsus ei pruugi kohe edu tuua, kuid see veel ei tähenda, et asi tuleks pooleli jätta. Vastupidi, nii on võimalik vigadest õppida, areneda ja anda endale uus võimalus. Just nagu ettevõtluses!

5. Kaotusega toime tulemine

Mäng õpetab ka seda, et alati ei saa võita. Mõned lapsevanemad kaotavad lastele mängudes meelega, et säästa neid pettumusest või pahameelest. Koort rõhutab aga, et ka lüüasaamisega toimetulekut tuleb õppida. Kui laps kogeb seda turvalises keskkonnas, oskab ta sellega ja tekkivate emotsioonidega paremini toime tulla.

Lapsega mängides soovitab Koort vältida nii õigete vastuste etteütlemist kui ka meelega kaotamist. Selle asemel võiks last küsimustega ise lahendusi otsima suunata, arutada võimalusi ning julgustada teda proovima teistsugust lähenemist. Üheskoos mängimine aitab enda ja lapse mõtteviisi tundma õppida.

Rahatarkus algab kodust

Lapse suhtumist rahasse kujundab suuresti see, kuidas sellest kodus räägitakse. Kui kodus kõlavad tihti laused, nagu „raha ei kasva puu otsas“ või „raha teenimine on väga raske“, kujundab laps kuuldu põhjal oma arusaama sellest, kas raha tähendab võimalusi või muret.

Seetõttu tasub rahast rääkida ausalt, kuid tasakaalukalt. Ka keerulisematel aegadel saab lapsele selgitada, kuhu raha kulub ja millised on pere prioriteedid. Mida paremini laps mõistab, kust raha tuleb ja kuhu see läheb, seda teadlikum on tema suhe rahaga tulevikus. Lisaks võiks meeles pidada, et kõige olulisemaid asju elus raha eest osta ei saa.

Rahast rääkimiseks piisab mängust, igapäevasest teadlikest rahalistest otsusest ja headest vestlustest. Kui laps saab ise valida, katsetada ja eksida ning koos vanemaga arutada, miks üks või teine otsus sündis, õpib ta tasapisi rahaga targemini ümber käima. Just sellistest väikestest kogemustest kujunevad harjumused, millest on kasu kogu eluks.

Kuula ka Swedbanki „Kogumispäeviku“ podcast’i, kus mängides õppimise teemal rääkisid Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger ning MTÜ Mängides Targaks erahuvikooli juht ja juhendaja Merike Koort.

The post 5 rahatarka harjumust, mida laps saab mängides omandada appeared first on Swedbanki blogi.