Elatustaseme pikaajalisem kasv sõltub tootlikkuse tõusust
Eesti majandusel on ees kasvuperiood, mille täielikuks realiseerimiseks on vaja nii rohkem töötajaid kui ka suuremat tootlikkust. Praegu on põhjust selle osas ettevaatlikult optimistlik olla. Eesti majandus on pärast langusperioodi taas kasvamas ning ka tööjõu tootlikkus on paranema hakanud. Kuid minna on veel pikk tee – tänavu teises kvartalis oli Eesti tööjõu tootlikkus püsivhindades umbes samal tasemel kui seitse aastat tagasi, vahetult enne koroonakriisi. Võrdluseks, nii Lätis, Leedus kui ka Rootsis on see korraliku kasvu teinud, kuid Soomega on Eesti olukord üsna sarnane.
Majandus kasvab, aga töö peab muutuma tootlikumaks
Tööjõu tootlikkus Eestis vähenes 2022-2024 kolmel aastal järjest, kuna hõive muutus ei tulnud järgi SKP kasvu järsule aeglustumisele ja 2023. aasta majanduslangusele. Ettevõtted hoidsid töötajaid lootuses, et aja möödudes pöördub majandus taas tõusule, kuid häid töötajaid on tööturult raske leida.
Tootlikkusega võrreldes liiga kiiresti suurenenud tööjõukulu tõttu muutus kaupade tootmine ja teenuste pakkumine kallimaks. See toimus kiiremini kui näiteks Lätis, Soomes ja Rootsis, kuid aeglasemalt kui Leedus. Ehk teisisõnu, see kahjustas Eesti kulupõhist konkurentsivõimet. Nimetatud aastatel vähenes ka majanduse kogutootlikkus ehk see osa tootlikkusest, mida muu hulgas mõjutavad ettevõtete juhtimine, töötajate oskuste paranemine, innovatsioon ja tehnoloogia areng.
Majanduskasvu taastudes on olukord muutunud. Eesti SKP suurenes mullu püsivhindades 1,3% ja tänavu esimesel poolel 2,3%. Hõive aga vähenes eelmisel aastal ning tänavu on töötajate arv kasvanud märksa aeglasemalt, kui majanduses loodud lisandväärtus. See on olnud tootlikkuse kasvu jaoks hea kombinatsioon ja tänavu on oodata nii tööjõu tootlikkuse kui ka kogutootlikkuse kasvu.
Palgakasv üksi majandust rikkamaks ei tee
Vaatamata tööjõu tootlikkuse paranemisele Eestis on see endiselt selgelt madalam Euroopa Liidu keskmisest. Püsivhindades mõõdetuna oli meie tootlikkus eelmisel aastal 62% EL-i keskmisest, kuid vaid 45% Rootsi ja 48% Soome kogumajanduses loodud tootlikkusest. Samas oli Eesti tootlikkus 10% suurem Leedu ja 22% suurem Läti omast. See näitab, et Eesti positsioon Balti riikide võrdluses ei ole halb, kuid Põhjamaade ja Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on kasvuruumi veel palju.
Tööjõu tootlikkust tuleks lisaks ettevõtete käibele või loodud lisandväärtusele vaadata koos tööjõukuludega. Kuigi tööjõukulud on Eestis kasvanud kiiresti, on need ikka veel allpool Euroopa Liidu keskmist. Eelmisel aastal oli Eesti keskmine tööjõukulu tunnis EL-i keskmisest 40% madalam, kuid kõrgem kui Lätis ja Leedus. Samas piirab tööjõukulude liigset kasvu ettevõtete vähenenud kasumlikkus. Kuigi ettevõtete kasumit mõjutavad veel paljud muud kulud, on tööjõukulude ja kasumlikkuse muutus omavahel tugevasti seotud. Pikemas ajavõrdluses on hästi näha, kuidas kasvanud tööjõukulud on surunud kasumlikkust väiksemaks. Selleks, et tööjõukulud saaksid tõusta ilma kasumlikkust vähendamata, on vaja tootlikkust kiiremini kasvatada.
Eesti ettevõtted suudavad välisturgudel turuosa võita
Vaatame, kuidas on tootlikkuse paranemine viimasel paaril aastal mõjutanud Eesti ekspordisektori konkurentsivõimet. Meie kaupade ekspordihinnad on tänavu kasvanud küll varasemast kiiremini, kuid selle taga on paljuski tööstuslike õlitoodete kallinemine. Eesti töötleva tööstuse ekspordihinnad on tõusnud Euroopa Liidu keskmisest veidi kiiremini, sealhulgas aeglasemalt kui Leedus ja Soomes, kuid Lätist ja Rootsist hoogsamalt.
Ehkki tootlikkusega võrreldes liiga kiire tööjõukulude kasv halvendab konkurentsivõime parandamise võimalusi, on Eestist eksporditavate kaupade osakaal Euroopa Liidu riikide koguimpordis viimase paari aastaga suurenenud. Eesti tööstusettevõtete eksporditellimused paranevad ja ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus on majandustegevust piiravaks teguriks, on langenud alla pikaajalist keskmist.
Ekspordi edasine ja püsivam kasv eeldab lisaks välisnõudluse tugevnemisele ka ekspordisektori võimekust tõsta veelgi oma tootlikkust investeeringute ja tehnoloogilise arengu abil. Samuti on oluline liikuda suurema lisandväärtusega tootmise poole ning kohaneda kiiresti muutuvate globaalsete majandustingimustega.
Suurenenud laenunõudlus peegeldab ettevõtete investeerimisvajadust
Kulusurve konkurentsivõimele ja vähenenud kasumlikkus on suunanud ettevõtteid investeerima, et tootlikkust parandada. Nii ongi ettevõtted aktiivselt laenama asunud – tänavu esimese kaheksa kuuga suurenes uute laenude käive aastases võrdluses ligi 1,4 miljardi euro võrra ehk 43%, kusjuures suurimad laenumahud on läinud töötlevasse tööstusesse, energiatootmisse, kaubandusse ja kinnisvaraarendusse. Laenunõudluse kasv peegeldab aga muuhulgas ka vajadust suuremate investeeringute järele. Uued masinad ja seadmed, tehnoloogia ja digitaliseerimine, paremad töökorraldused ja töötajate oskused aitavad tootlikkust parandada ja tulla toime kasvavate kuludega. Samuti aitab see paljudes tegevusalades vähendada sõltuvust üha kallimast tööjõust. Seega ei ole küsimus ainult Eesti majanduse kasvuvõimes, vaid ka selles, kui palju rohkem väärtust suudame ühes töötunnis luua. Just viimasest sõltub, kui hästi suudame oma konkurentsivõimet ja elatustaset pikaajaliselt kasvatada.
The post Elatustaseme pikaajalisem kasv sõltub tootlikkuse tõusust appeared first on Swedbanki blogi.
