Euroopa sotsiaaluuring alustab andmete kogumist Eestis, eriteemaks on ränne
Kahaneva loomuliku iibe tingimustes on Eestis ja Euroopas rändega seotud teemade edukas lahendamine järjest tähtsamal kohal, et tagada ühiskondade pikaajaline toimimine. Just sisse- ja väljarände näitajad on viimastel aastatel rahvastiku kasvu või kahanemist kujundanud.
„Kõige keerulisem on olukord neis Euroopa riikides, kus on suur rände käive, s.t et nii saabujaid kui lahkujaid on pidevalt palju. Sotsiaaluuringus mõõdetakse ühe näitajana sisserändega kaasneva kasu ja kahju tunnetamist,“ selgitas Tartu Ülikooli Heaolu Seirekeskuse juht Mare Ainsaar.
Senised Euroopa sotsiaaluuringu andmed Eestis näitavad, et kuigi Eesti on Euroopa riikide võrdluses pigem konservatiivsete sisserände hoiakutega, on suhtumine ajas muutunud ja Eesti inimesed on sisserände suhtes soosivamaks muutunud. Suhtumist sisserändesse on Ainsaare sõnul parandanud rände kasu nägemine.
Samas esinevad suured erinevused selles, kuidas suhtutakse erineva päritoluga inimeste sisserändesse. „Näiteks 2024. aasta uuringu järgi oli 3% vastu ka eestlaste sisserändele Eestisse, vaesematest riikidest tulijate vastu oli 22% eestimaalastest. Teadusuuringud näitavad, et ka immigrantide endi lõimumishoiakuid mõjutavad nii vastuvõttev ühiskond kui ka riigi poliitika,“ tõi Ainsaar välja.
Uuring on eestlastele oluline – statistikaamet ootab aktiivset osavõttu
Eestis toimub uuringu andmete kogumine juunist septembrini. „Lisaks rändele kogutakse Euroopa sotsiaaluuringu ankeediga informatsiooni enam kui 50 teadusteema kohta,“ viitas uuringu projektijuht Jana Bruns projekti mitmekülgsusele.
Uuringusse kaasatakse juhusliku valiku alusel Eesti täiskasvanud elanikkonnast inimesi – tänu sellele peegeldab valmiv uuring võimalikult õigetes proportsioonides kogu Eesti elanikkonda.
Uuringu käigus kogutakse andmeid nii veebis, posti teel kui ka küsitlejate abiga. Projekti lõppedes võrreldakse erinevate küsitlusmeetodite vastamise mugavust, et tulevikus toimuvaid küsitlusi veelgi hõlpsamaks muuta. „See uuring on meile mitmes mõttes väga oluline, mistõttu palume kõigil uuringukutse saanud inimestel aktiivselt osaleda,” rõhutas Bruns.
Euroopa sotsiaaluuring on sotsiaalteaduste kõige tähelepanuväärsem projekt Euroopas, kus 35 riiki teevad koostööd, et saada ülevaade selle kohta, kuidas Euroopa inimesed elavad, mõtlevad ja mil määral ühiskond neid mõjutab. Uuring on osa Euroopa ja Eesti teaduse teekaardi ning Tartu Ülikooli Heaolu Seirekeskuse tegevusest inimeste käitumise uurimisel.
Rohkem infot uuringu kohta:
Mare AinsaarHeaolu Seirekeskuse juhtTartu Ülikool Tel 517 8132
Annaliisa Kössmeediasuhete partnerstatistika levi osakondStatistikaametTel 5696 6484press [at] stat.ee