Rahvusvaheline konverents „Piirideta piirihaldus 2026“ tõi fookusesse arengu ja innovatsiooni piirihalduses
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma rõhutas oma avasõnavõtus, et kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas on vaja tegutseda operatiivselt, aga strateegiliselt. Seetõttu on riskide hindamiseks ning neile vastavalt reageerimiseks teaduspõhine innovatsioon ning uute tehnoloogiate välja töötamine tugeva piirihalduse üks alustalasid. „Me peame reageerima kiirelt, aga samal ajal omama ka strateegilist plaani. Peame üha enam olema ettevaatavas rollis, mitte reageerivas,“ sõnas Noorma. „Meid ümbritsevad ohud ei ole lähiajal kuhugi kadumas ning Eesti, kui piiririigi jaoks, on eriti oluline arendada kaheti kasutatavaid lahendusi, mis toetaksid nii julgeolekut kui ka laiemat ühiskondlikku vastupidavust.“
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev tõi esile, et viimased aastad on Eesti välispiiril möödunud märkimisväärse surve all. „Oleme näinud erinevaid intsidente, mida võib pidada provokatsioonideks ja meie piiride testimiseks – alates piiriületuste teadlikust aeglustamisest kuni GPS-side häirimise ja ebaseaduslike piiriületusteni,“ märkis ta. Belitševi sõnul on Eesti seejuures teinud suuri investeeringuid piiritaristusse ja seiretehnoloogiatesse. „Esialgsed kartused, et projektid venivad ja kallinevad, ei ole realiseerunud – vastupidi, paljud lahendused on valminud oodatust varem ja soodsamalt.“ Belitšev märkis, et tehnoloogia kiirest arengust hoolimata jääb inimfaktor piirihalduses keskseks, mistõttu on äärmiselt oluline pidevalt panustada oskustesse, varustusse ja väljaõppesse.
Euroopa Komisjoni siseasjade peadirektoraadi esindaja Giulio Maria Mancini rõhutas aga Euroopa tasandi koostöö ja tehnoloogilise autonoomia tähtsust. Tema sõnul on tulevikus kriitilise tähtsusega, et erinevad süsteemid suudaksid omavahel suhelda ja toetada otsuste tegemist, kuid olema ka täielikult usaldusväärsed. „Et me oskaksime paremini kriise ette näha, peavad meie kasutuses olema targad süsteemid. Strateegilise autonoomia seisukohalt on aga ülioluline, et piirihalduse targad süsteemid, nagu näiteks tehisintellektil põhinev analüütika või näotuvastus, oleksid välja töötatud Euroopas ning kooskõlas meie väärtuste ja regulatsioonidega,“ ütles Mancini.
Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Indrek Reimand tõi esile teadusasutuste rolli riigi julgeoleku tugevdamisel. Tema sõnul on ülikool viimastel aastatel suunanud üha enam teadus- ja arendustegevust kaitse- ja julgeolekuvaldkonda. „Tartu Ülikool soovib olla riigile arvestatav partner. Meie tugevus on lai teadusvaldkondade spekter – alates tehisintellekti rakendustest ja infooperatsioonide uurimisest kuni allveedroonide, kriisimeditsiini ja ohuhinnangute koostamiseni,“ sõnas Reimand.
Konverents keskendus neljale võtmevaldkonnale, mis määravad piirihalduse arengusuunad lähiaastatel – arukad piirid, tehisintellekt ja küberturvalisus, inimesed ja haridus ning mehitamata süsteemid ja vastumeetmed.
Kahepäevase konverentsi programm hõlmas ettekandeid, arutelusid ja tehnoloogiate demonstratsioone, keskendudes nutikate piiride arendamisele, uutele andme- ja tehisintellektil põhinevatele lahendustele ning tuleviku piirihalduse võimekustele. Esitlused käsitlesid muu hulgas Euroopa Liidu uute süsteemide kasutuselevõtust saadud kogemusi ja väljakutseid, küberjulgeoleku kriitilist rolli ning soovi tagada samaaegselt nii turvalised kui ka sujuvad piiriületused. Aruteludes rõhutati, et tänapäeva piirihaldus ei tähenda ainult füüsilise piiri kaitsmist – julgeoleku arhitektuur hõlmab ka küber-, info- ja kognitiivset ruumi. Samuti tõdeti korduvalt, et kuigi tehnoloogiline innovatsioon on kiiresti arenev ja hädavajalik, jääb piirihalduse kõige strateegilisemaks ressursiks siiski inimene – tuleviku turvalisus sõltub eelkõige hästi koolitatud spetsialistidest, pidevast oskuste arendamisest ning riikide, teadusasutuste ja ettevõtete tihedast koostööst. Konverentsi teisel päeval keskenduti süvendatult tehisintellekti ja andmete kasutamisele, mehitamata süsteemidele ning erinevatele ohu- ja vastumeetmete strateegiatele. Konverentsi lõpetas tehnoloogiliste lahenduste demonstratsioonide programm.
Konverentsi korraldasid koostöös Sisekaitseakadeemia, Eesti Teadusagentuur, TalTech, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeerium ning Euroopa Komisjon (CERIS – Community for European Research and Innovation for Security).
Fotod konverentsi esimesest päevast
Fotod konverentsi teisest päevast
„Piirideta Piirihalduse“ rahvusvahelise konverentsi idee sündis Eesti Teadusagentuuri, Sisekaitseakadeemia, Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli ühisest tunnetusest, et arvestades Eesti geopoliitilist asukohta, on vajadus kõrgetasemelise siseturvalisuse konverentsi järele, mis tooks kokku „kuldse kolmnurga“ – teadusasutused, ärisektori ning praktikud.
Esimene konverents „Piirideta Piirihaldus“ toimus Narvas 4.–5. märtsil 2025 ning tõi kokku üle 100 osaleja – ametnikud, julgeolekupraktikud, kõrgkoolid-teadusasutused ja ettevõtjad. Arutati Euroopa Komisjoni, Frontexi ja eu-LISA suundumusi, PPA prioriteete ning Sisekaitseakadeemia rolli piirihalduse arendamisel. Ettevõtted said esitleda oma uusimat tehnoloogiat ja kasutamiseks valmis tehnikat, mis veelgi aitas kaasa sektoriteülesele võrgustumisele. Lisaks arutleti hariduse tähtsuse, teaduse ja innovatsiooni rakendatavuse, erinevate strateegiate ja lahenduste ning piirihalduse vajaduste teemadel.
