Digilõhe võib seeniorid petturitele lihtsamaks saagiks muuta
Liigne enesekindlus digimaailmas ja elu jooksul kogunenud säästud võivad muuta seeniorid petturitele haavatavamaks. Kuidas viia pettuste teemaline ennetusinfo vanemaealise elanikkonnani, avab Swedbanki pettuste tõkestamise juht Eero Ergma.
Pettuste statistika näitab, et ohvriks võivad sattuda kõik inimesed, sõltumata nende vanusest, soost ning emakeelest. Samas tasub just vanemaealistel eri olukordadele veebis enam tähelepanu pöörata, sest sageli on neil kogunenud rohkem sääste ja nende digiteadlikkus on nooremast generatsioonist mõnevõrra madalam, mis teeb neist petturite jaoks atraktiivse sihtmärgi.
Interneti kättesaadavus ja digiteadmised ei käi alati käsikäes
Eestlased on netirahvas, mida iseloomustab fakt, et internetiühendus on olemas koguni 95%-l kõigist Eesti leibkondadest. Statistikaameti 2025. aasta internetikasutuse ja digioskuste uuringu alusel on internetikasutus aastatega suurenenud ka vanemaealiste seas. Näiteks vanusegrupis 55–64 eluaastat kasvas internetikasutus aastaga viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti.
Samas selgub digikümnendi olukorda käsitlevast 2025. aasta aruandest, et kuigi Eesti elanikkonna digitaalsed oskused on heal tasemel, siis on näha erinevusi vanusegruppides. Eesti erinevatest vanuserühmadest on digitaalsed oskused kõige paremad 16–24-aastastel (86,84%), mis on tunduvalt üle EL-i keskmise (69,98%). 65–74-aastastel on oskused vähem arenenud (22,67%), mis jääb aga alla EL-i keskmise (28,19%).
„Statistikast saab järeldada, et kuigi internet on paljudele kättesaadav, siis vanemad inimesed ei pruugi ära tunda kõiki ohte, mis neid veebiavarustes varitsevad. Seda alates veebipoes ostude tegemisest kuni digiriigi mitmekülgse toimimiseni välja. Seda kasutavad petturid ka osavalt ära. Näeme, et just vanemaealiseid kannatavad kõige enam kahjusid juhtumites, kus petturid kaasavad neid “raha päästmiseks salajastesse operatsioonidesse”, juhendades neid tegema ülekandeid petturite kontodele või üle andma sularaha ja pangakaarte. Tasub meeles pidada, et pettur tegutseb halastamatult ning võtab kontolt kõik, mis võimalik. Vanemas eas on aga kaotatud säästude taastamise võimalused suhteliselt piiratud,“ ütleb Eero Ergma.
Lähedaste roll on kriitiline
„Kuigi võib tunduda, et pettustest, nende eri tüüpidest ja pettusjuhtudest räägitakse palju nii meedias kui ka sotsiaalmeedias, siis ei pruugi kõik inimesed olla samas infovoos,“ sõnab Swedbanki pettuste tõkestamise juht. Seega ei pruugi vanemaealisteni jõua sotsiaalmeedias, LinkedInis või ka uudisteportaalides kulutulena levivad kogemuslood, mis on just kõige kõnekamad ja meeldejäävamad.
„Vanemaealiste infovoos hoidmisel on väga oluline roll otsesuhtlusel. Seega on tähtis, et pere ja lähedased võtaksid aega, et istuda maha oma vanemate sugulastega ning nendega asjadest rääkida,“ ütleb Ergma. „Samuti oleks suureks abiks, kui eakate päevakeskustes ja teistes kohtades, kus seeniorid kogunevad, oleksid digipädevuse ja pettuste teemal arutelusid, mis oleksid kaasavad ning harivad,“ lisab ekspert.
5 nippi, kuidas kaitsta seenioreid pettuste eest
Hoia eakat lähedast teadlikuna uuenevate petuskeemidega.
Vii nad kurssi võtetega, mida petturid kasutavad – kiirustamine, emotsioonidele rõhumine ja muud taolised tunnusmärgid.
Veena lähedast, et kahtluse korral ja enne otsuste tegemist helistaks ta pereringis kokkulepitud inimesele, et olukorda arutada.
Otsi välja harivad koolitused, vestlusringid, jutusaated, kust lähedane endale sobivaimas formaadis pettuste kohta olulist infot saaks. Head infot leiab ka panga leheküljelt: Turvalised rahaasjad – Swedbank
Kaasa turvavõrku ka teisi lähedasi!
The post Digilõhe võib seeniorid petturitele lihtsamaks saagiks muuta appeared first on Swedbanki blogi.
